Minu arvates on suur hulk tänapäeva elu negatiivseid suundumusi pärit tõsiasjast, et kultuur ja üldine vaimulaad on muutunud ülemäära kollektiivseks.
lk 113
Õhinapõhine kool vol 5
J.Käisile toetudes “ei ole mingisuguseid kaaluvaid põhjusi pidada kiire loomulaadiga inimest paremaks ja väärtuslikumaks aeglaselt töötavast, sest aeglase mõttelaadiga seltsib sageli tõsine järelekaalumine ja süvenmine” (Käis, 1996).
lk 38
Lingvistiline mets vol 11
Juba Karl Ernst von Baer jagas eestlased kaheks põhitüübiks – flegmaatilisteks ja melanhoolseteks. Nende eristamiseks soovitas Baer eestlastele esmalt hoolikalt otsa vaadata: kui esimeste nägu väljendab nürimeelset tuimust, siis viimaste oma pigem varjatud nördimust. (Kõik need, kes on pidanud kulutama aega lõppematutena näivatele koosolekutele, mõistavad, et Baer on geenius.)
lk 76
80/10/10-dieet vol 3
Lingvistiline mets vol 10
Olla eestlane – see tähendab väikest majakest metsa või mere ääres, mille taustal askeldab mullaste sõrmedega tilluke õnnelik inimene.
lk 67
Õhinapõhine kool vol 4
Kolmas järeldus: hinded, mis tahes hinded, on alati suhterikkujad ning töötuhina või õpipõhina vähendajad.
lk 32
Õhinapõhine kool vol 3
Kuidas muutuks Sinu enesehinnang, kui keegi (elukaaslane, ülemus, ema) paneks Sulle igal õhtul kordasaadetu eest hinde?
lk 35
Lingvistiline mets vol 9
Muistne idamaine tarkus ütleb, et inimene muutub märksa enam siis, kui ta millestki loobub, mitte siis, kui ta midagi juurde õpib.
lk 53
Lingvistiline mets vol 8
Kui mõned vanad inimesed Lõuna-Eestis räägivad, siis nad vehivad kätega, nagu teeksid mingit omalaadset setu chi-kung‘i.
lk 53
Õhinapõhine kool vol 2
Kui ma üle kahekümne aasta tagasi õpetama hakkasin, oli minu jaoks esimene ülesanne “ellu jääda” ning ennast kehtestada. /…/ Hinne oli salarelv distsipliiniprobleemidega hakkamasaamiseks, korralekutsuja rahututele ning preemia korralikele kaasatöötajatele.
lk 31
Lingvistiline mets vol 7
Inimene on pisut väsinud kahest suurest tsiviliseeritud süsteemist, milleks on hellenistlik institutsionaalne kultuur ja kirjasõna. Kiri viib inimese juurest ära tema mõtted, kõrgkultuur kipub tihtipeale ära viima inimese hinge.
lk 35
Lingvistiline mets vol 6
Arusaam, et kehale lähem olev füsioloogia võib olla märksa rikkam kui kultuur, ei mahu ilmselt paljudele inimestele lihtsalt pähe.
lk 25
Lingvistiline mets vol 5
Järjest rohkem ilmub kaudseid tõendeid, et kooliharidus mitte üksnes ei jäta arendamata, vaid suisa pidurdab teatud kaasasündinud võimeid, kuna nende omandamiseks puuduvad “õiged” ülesanded või laiemalt – vajalik kultuuritaust.
lk 23
Õhinapõhine kool vol 1
Uus kool I vol 6
Kuna süsteemi iseorganiseerumisvõime on mingil määral säilinud, siis süsteemi tasakaalust väljaviijate rolli on enda peale täna võtnud lapsed ise (ei kuuletu, terroriseerivad õpetajaid, joovad, suitsetavad, ei käi koolis, lõhuvad, ei õpi jne.)
lk 71
