Me oleme mingi ime läbi kuidagiviisi suutnud säilitada oma paleoliitilised metsamaastkud ja neoliitilised suvekodud koos potipõllunduse ja arhailiste töövõtetega, praktiseerides samal ajal ka Tallinna ja Tartu angloameerikalikku elustiili.
lk 141
Me oleme mingi ime läbi kuidagiviisi suutnud säilitada oma paleoliitilised metsamaastkud ja neoliitilised suvekodud koos potipõllunduse ja arhailiste töövõtetega, praktiseerides samal ajal ka Tallinna ja Tartu angloameerikalikku elustiili.
lk 141
Veel arvatakse, et sajal miljonil planeedil on samasugused tingimused nagu Maal …
lk 15
Meie keha mäletab miljardi aasta taguseid aegu, mäletab muu hulgas ka seda, kuidas kauged esivanemad ürgookeanis ringi ujusid.
lk 114
Õpetaja võib klassis alati ühe inimese üle nalja visata, ja see üks on õpetaja ise.
lk 62
Minu arvates on suur hulk tänapäeva elu negatiivseid suundumusi pärit tõsiasjast, et kultuur ja üldine vaimulaad on muutunud ülemäära kollektiivseks.
lk 113
J.Käisile toetudes “ei ole mingisuguseid kaaluvaid põhjusi pidada kiire loomulaadiga inimest paremaks ja väärtuslikumaks aeglaselt töötavast, sest aeglase mõttelaadiga seltsib sageli tõsine järelekaalumine ja süvenmine” (Käis, 1996).
lk 38
Juba Karl Ernst von Baer jagas eestlased kaheks põhitüübiks – flegmaatilisteks ja melanhoolseteks. Nende eristamiseks soovitas Baer eestlastele esmalt hoolikalt otsa vaadata: kui esimeste nägu väljendab nürimeelset tuimust, siis viimaste oma pigem varjatud nördimust. (Kõik need, kes on pidanud kulutama aega lõppematutena näivatele koosolekutele, mõistavad, et Baer on geenius.)
lk 76
… pidage meeles, et meie liik ei kujunenud tubaseks eluks.
lk 270
Olla eestlane – see tähendab väikest majakest metsa või mere ääres, mille taustal askeldab mullaste sõrmedega tilluke õnnelik inimene.
lk 67
Kolmas järeldus: hinded, mis tahes hinded, on alati suhterikkujad ning töötuhina või õpipõhina vähendajad.
lk 32
Kuidas muutuks Sinu enesehinnang, kui keegi (elukaaslane, ülemus, ema) paneks Sulle igal õhtul kordasaadetu eest hinde?
lk 35
Muistne idamaine tarkus ütleb, et inimene muutub märksa enam siis, kui ta millestki loobub, mitte siis, kui ta midagi juurde õpib.
lk 53
Kui mõned vanad inimesed Lõuna-Eestis räägivad, siis nad vehivad kätega, nagu teeksid mingit omalaadset setu chi-kung‘i.
lk 53
Kui ma üle kahekümne aasta tagasi õpetama hakkasin, oli minu jaoks esimene ülesanne “ellu jääda” ning ennast kehtestada. /…/ Hinne oli salarelv distsipliiniprobleemidega hakkamasaamiseks, korralekutsuja rahututele ning preemia korralikele kaasatöötajatele.
lk 31
Inimene on pisut väsinud kahest suurest tsiviliseeritud süsteemist, milleks on hellenistlik institutsionaalne kultuur ja kirjasõna. Kiri viib inimese juurest ära tema mõtted, kõrgkultuur kipub tihtipeale ära viima inimese hinge.
lk 35