Lopsu pääld ei mõista ütelde.
Järsku ei oska midagi öelda.
lk 19
Mulgikiilsid ütlemisi 2 vol 6
Mulgikiilsid ütlemisi 2 vol 5
Mulgikiilsid ütlemisi 2 vol 4
Mulgikiilsid ütlemisi 2 vol 3
Mulgikiilsid ütlemisi 2 vol 2
Mulgikiilsid ütlemisi 2 vol 1
Sündimise ebaõnnest vol 13
Iga kord, kui mind tabab vihahoog, teeb see mind alguses kurvaks, paneb ennast põlgama, aga siis ma mõtlen: milline õnn, milline kingitus! Ma olen veel elus, ma kuulun ikka veel nende lihast ja luust inimeste hulka.
lk 227
Sündimise ebaõnnest vol 12
Teravdatud teadlikkus oma keha olemasolust on kindel märk haigusest. … Ühesõnaga, ma pole kunagi terve olnud.
lk 210
Sündimise ebaõnnest vol 11
Küll see oli vanasti üks hea komme alustada päeva palvega, appikarjega! Kuna me enam ei tea, keda hüüda, põlvitame lõpuks esimese ettejuhtuva puusliku ette.
lk 210
Sündimise ebaõnnest vol 10
Ma ei loe enam tarkusi. Nad on mulle liiga palju haiget teinud. Ma oleksin pidanud kuulama oma vaistu ja andma oma hullusele vabad käed. Ma tegin just vastupidi, võtsin mõistuse maski ja maskist sai nägu ja lõpuks usupeeris ta ka kõik muu.
lk 201
Sündimise ebaõnnest vol 9
Suur jõud ja õnn peituvad võimes elada ilma ühegi ambitsioonita. Ma üritan selleni jõuda. Aga mu üritamine on omamoodi ambitsioon.
lk 176
Sündimise ebaõnnest vol 8
Ärkasin, pea täis kõiksugu plaane, kindel, et töötan terve hommikupooliku. Vaevalt saan laua taha istutud, kui see vastik, rõve ja järeleandmatu refrään “Mida sa tulid otsima siit ilmast?” mu hoo purustas. Ja nagu ikka, läksin ma tagasi voodisse, lootuses leida mingigi vastus, või pigem uuesti magama jääda.
lk 188
Nutikas idufirma
Me suudaksime valmis ehitada peaaegu kõik, mida me endale ette kujutada suudame. Meie ajal ei ole enam suureks küsimuseks, kas seda on võimalik teha? Nüüd on küsimus, kas seda tuleks teha?
lk 285
