Elu on nagu vesi, ainult et me kaldume selles liialt pladistama ja asjatult pingutama.
lk 11
Elu on nagu vesi, ainult et me kaldume selles liialt pladistama ja asjatult pingutama.
lk 11
Tegutsemine on oluline, sest ainult nii saab midagi juhtuda.
Andres Maimik
lk 26
Kõige suurem viga, mida elus teha saab, on investeerida enda aega valesti.
Andrei Korobeinik
lk 21
Näiteks seda, et muutustele peab eelnema rahunemine. Kui astud suure sammu hüsteerilises olekus, tagant tõugatuna välisest või sisemisest survest, siis ei pruugi järgneda rahulolu, Enne suurte otsuste langetamist ja liikuma asumist peab saabuma hingerahu, muidu võid kukkuda ja kokku variseda. Olukordade tasakaalukas, kuid samas terane jälgmimine toob kokkuvõttes parema tulemuse, kui paaniline tegutsemine. Ära tee otsuseid keset kriisi, maga enne kas või üks öö ära.
Aira Tammemäe
lk 157–158
Aga on imesid, mis ei ole sugugi väiksemad: naeratus, rõõm, andeksandmine ja õigel ajal öeldud, tarvilik sõna. Vallata neid kõiki tähendab vallata tervet maailma.
lk 87
Kui on raha, siis on mure, ja kui raha ei ole, on ka mure.
lk 11
Kõik vanemad õed on üldiselt nii karmid ja ranged. Kui nad aga mõne aja pärast ise viimaks emadeks saavad, siis läheb neil see karmus üle.
lk 76
Õnn — see on ebavajalike inimeste puudumine isiklikus ruumis.
lk 92
Edu ei saavuta see, kes talle vastu ei tõtta.
lk 73
SINU ÜLE on pika päeva hele hommik
valudeta,
näljata,
külmata,
õhuhäireta.
Aina unistad paradiisist
— märkamatagi põrgu puudumist.
lk 34
Kui rääkisin vananemisega seotud kaotustest oma psühhiaatritest sõpradega, siis nad nõustusid, et kõige raskem on vananedes toime tulla identiteedi kaotusega.
/…/
Vanemas eas muudab kaotused raskeks see, et neist jäänud tühikuid meie identiteedis on raske parandada. Kui jõuame “mäe teisele küljele”, nagu üks psühhiaater selle kohta ütles, ei too elu meile enam uusi võimalusi — me peame neid ise leidma.
lk 168
Kui esitasin selle küsimuse arstidele, tõid nad kohe välja ühe selge erinevuse: naised satuvad vananemisega silmitsi varem ja tõsielulisemalt, sest elavad üle menopausi. “Menopaus ütleb naistele, et nad vanenevad,” seletas üks arst, “kuna samavanused mehed kas ignoreerivad vananemise märke või märkvad neid järk-järgult.”
lk 164
Me ei tea kunagi, mida teame, enne kui seda teada saame, ja siis ei ole mõtet tagasi vaadata.
lk 65
Kõik muutub. Ühele tavalisele inimesele on see väga heidutav. Sa ei saa mitte millelegi toetuda. Sa ei saa midagi omada. Ja sa näed seda, mida ei taha näha.
lk 59
OLEN minagi tõmmanud prundi eest
ja kolmjalga kallutades lasknud lippama leheliseveed
pesuköögi kivisele põrandale.
Olen leotanud ja keetnud käterätte ja sängilinu,
laineplekist pesulaual küürinud sõrmenukid verele,
uhtnud ja puserdanud, uhtnud ja puserdanud,
vedanud pesunööri jooksujalu üle päikeselõõsas hoovi.
Olen palakaid rullinud ja hilise ööni triikinud,
nagu õpetas ema,
nagu õpetad tema ema,
nagu õpetas tema ema.
Kellele pärandan oma oivalised oskused?
Läbi minu jookseb rindejoon
põgeneva maailma ja pealetungiva maailma vahel.
Aga kui hiidlaine tuleb ja tapab elektroonika,
siis otsige, kes mäletab.
lk 16