Palveränduri päevik vol 2

Näiteks seda, et muutustele peab eelnema rahunemine. Kui astud suure sammu hüsteerilises olekus, tagant tõugatuna välisest või sisemisest survest, siis ei pruugi järgneda rahulolu, Enne suurte otsuste langetamist ja liikuma asumist peab saabuma hingerahu, muidu võid kukkuda ja kokku variseda. Olukordade tasakaalukas, kuid samas terane jälgmimine toob kokkuvõttes parema tulemuse, kui paaniline tegutsemine. Ära tee otsuseid keset kriisi, maga enne kas või üks öö ära.
Aira Tammemäe

lk 157–158

Vananemine kui vaimne harjutus vol 4

Kui rääkisin vananemisega seotud kaotustest oma psühhiaatritest sõpradega, siis nad nõustusid, et kõige raskem on vananedes toime tulla identiteedi kaotusega.
/…/
Vanemas eas muudab kaotused raskeks see, et neist jäänud tühikuid meie identiteedis on raske parandada. Kui jõuame “mäe teisele küljele”, nagu üks psühhiaater selle kohta ütles, ei too elu meile enam uusi võimalusi — me peame neid ise leidma.

lk 168

Maailm möödub vol 6

OLEN minagi tõmmanud prundi eest
ja kolmjalga kallutades lasknud lippama leheliseveed
pesuköögi kivisele põrandale.
Olen leotanud ja keetnud käterätte ja sängilinu,
laineplekist pesulaual küürinud sõrmenukid verele,
uhtnud ja puserdanud, uhtnud ja puserdanud,
vedanud pesunööri jooksujalu üle päikeselõõsas hoovi.
Olen palakaid rullinud ja hilise ööni triikinud,
nagu õpetas ema,
nagu õpetad tema ema,
nagu õpetas tema ema.

Kellele pärandan oma oivalised oskused?
Läbi minu jookseb rindejoon
põgeneva maailma ja pealetungiva maailma vahel.
Aga kui hiidlaine tuleb ja tapab elektroonika,
siis otsige, kes mäletab.

lk 16