Kogemuste põhjal võin öelda, et mitte ükski ilma saadud loom ei arene normaalselt edasi ja ilma rahata ei saa ka truud sõpra.
lk 29
Kogemuste põhjal võin öelda, et mitte ükski ilma saadud loom ei arene normaalselt edasi ja ilma rahata ei saa ka truud sõpra.
lk 29
Aga oled igal hetkel kõigile saadaval, kõik teavad, kus sa oled ja mida sa teed.
lk 28
…et äkki sa oled palju toredam inimene kui nemad seal ajakirjades, mida sa loed ja kelle moodi olla tahad.
lk 14
Tavalisel neljakümneaastasel naisel, kes isegi teatritükkides sai vaid teiste paaripanija, koomilise teenija või meestevalus vanapiiga rolli.
lk 64
Raskes töös karastub keha ja liigutused omandavad vilumuse. Samal ajal tugevneb su tahe ning sinusse asub tarkus ja rahu. Sest tarkus sünnib kannatlikkusest, rahu omakorda tarkusest. Rahu on aluseks kiretusele, kiretus aga võimaldab tulla toime iga ülesandega, ilma et sind segaks kiindumus või vastumeelsus.
lk 187
Et ta ei ole varsti enam midagi muud kui alasti lihav naine, kelle kaelas aastad ripuvad kurvalt nagu mingid jäätmekotid, kelle käsivarsi tselluliit muhklikuks teeb, kelle reied kasvatavad enda ümber müüri ja kaugenevad teineteisest aasta-aastalt.
lk 62
Ole tänulik, et sul üldse on võimalik millegi üle kurta. Inimelu on ime. Leia enda jaoks võimalus näha elu sillerdavat külge, sest see on olemas, pead vaid veidi hoolikamalt otsima.
lk 73
Kui ma nüüd juhtun liiklusummikus passima või ei jõua bussi peale või pöördun koduukselt tagasi telefoni vastu võtma … kõigi nende ärritavate pisiasjade juhtudes mõtlen nüüd ja alati, et see on just see koht, kus ma pean sel hetkel Jumala või Saatuse tahtel pean olema. Järgmine kord, kui hommik tundub algavat halvasti, kui lapsed riietuvad liialt aeglaselt, kui ma ei leia autovõtmeid, kui ma seisan iga valgusfoori taga, siis ei lähe ma endast välja ja jään rahulikuks. Sest ma tean, et just praegu keegi hoolitseb mu eest ja hoiab mind.
lk 23
Ole nagu vesi, mis leiab tee läbi pragude. Ära ole pealetungiv, vaid kohane takistustega ja sa leiad tee selle ümbert või läbi selle.
Bruce Lee
lk 73
Kas saab sinna midagi parata, et vahel on võõrastavad asjad head, tuttavad asjad aga halvad.
lk 112
Kuhu me oma püüdlustega läheme? Üksnes selleks, et näida ülejäänud maailma silmis hea välja, samal ajal kui teisi huvitab vaid nende enda käekäik.
lk 68
POEST tulin kahe tütrepojaga.
Mis see natuke maad.
Aga vanem poju ühtäkki nõudis; võta sülle, ei jõua!
Ei saa, kulla laps, näed isegi — ei mahu, veli on ees,
tordikarp kah veel ja toidukotid.
Jäi seisma solvunu kui aiapost.
Silmavett nagu raheteri rabises.
Üks linnukoer jooksis sörk-sörk,
lapiline, nisad lutsitud rippu.
Said vastakuti, ühekõrgu, ja möödaminnes laapsti
üle vinguja näolapi kähku käis koerakeel.
Nutt jäi korrapealt soiku.
Emane lohutus.
lk 24