Õpetajat otsimas vol 1

Kui ma nüüd juhtun liiklusummikus passima või ei jõua bussi peale või pöördun koduukselt tagasi telefoni vastu võtma … kõigi nende ärritavate pisiasjade juhtudes mõtlen nüüd ja alati, et see on just see koht, kus ma pean sel hetkel Jumala või Saatuse tahtel pean olema. Järgmine kord, kui hommik tundub algavat halvasti, kui lapsed riietuvad liialt aeglaselt, kui ma ei leia autovõtmeid, kui ma seisan iga valgusfoori taga, siis ei lähe ma endast välja ja jään rahulikuks. Sest ma tean, et just praegu keegi hoolitseb mu eest ja hoiab mind.

lk 23

Maailm möödub vol 10

POEST tulin kahe tütrepojaga.
Mis see natuke maad.
Aga vanem poju ühtäkki nõudis; võta sülle, ei jõua!

Ei saa, kulla laps, näed isegi — ei mahu, veli on ees,
tordikarp kah veel ja toidukotid.

Jäi seisma solvunu kui aiapost.
Silmavett nagu raheteri rabises.

Üks linnukoer jooksis sörk-sörk,
lapiline, nisad lutsitud rippu.
Said vastakuti, ühekõrgu, ja möödaminnes laapsti
üle vinguja näolapi kähku käis koerakeel.
Nutt jäi korrapealt soiku.
Emane lohutus.

lk 24