Ole nagu vesi, mis leiab tee läbi pragude. Ära ole pealetungiv, vaid kohane takistustega ja sa leiad tee selle ümbert või läbi selle.
Bruce Lee
lk 73
Saaresinine
Kas saab sinna midagi parata, et vahel on võõrastavad asjad head, tuttavad asjad aga halvad.
lk 112
Pingevaba elu vol 6
Kuhu me oma püüdlustega läheme? Üksnes selleks, et näida ülejäänud maailma silmis hea välja, samal ajal kui teisi huvitab vaid nende enda käekäik.
lk 68
Maailm möödub vol 10
POEST tulin kahe tütrepojaga.
Mis see natuke maad.
Aga vanem poju ühtäkki nõudis; võta sülle, ei jõua!
Ei saa, kulla laps, näed isegi — ei mahu, veli on ees,
tordikarp kah veel ja toidukotid.
Jäi seisma solvunu kui aiapost.
Silmavett nagu raheteri rabises.
Üks linnukoer jooksis sörk-sörk,
lapiline, nisad lutsitud rippu.
Said vastakuti, ühekõrgu, ja möödaminnes laapsti
üle vinguja näolapi kähku käis koerakeel.
Nutt jäi korrapealt soiku.
Emane lohutus.
lk 24
Pingevaba elu vol 5
Kui mulle mingi projekt ebameeldivaks muutub, siis ma loobun sellest. See võib tähendada, et ma ei lõpeta kõike, millega olen alustanud, aga alustatu lõpleviimine on võltsvajadus.
lk 56
Maailm möödub vol 9
ELASIN õdusas majas
kahe aknaga —
ema aken lõunasse,
kasuisa aken põhja.
Polnud enam ihata.
Nõnda lendasid aastad kui säutsuvad varblased.
Sain ämma akna läände
ja äia akna itta,
aga mees raius paraadukse otse loodesse.
Ilmavaade avardus.
Nõnda lendasid aastad kui valged tuvid.
Lapsed raiusid sirgudes igaüks ukse
kirdesse,
kagusse,
edelasse.
Riik jõudis koju.
Kõik oli nagu peab.
Nõnda lendasid aastad kui sinisirjelinnud.
Lapsed lahkusid kolme kaarde.
Aknad on ristlaudadega kinni löödud.
Mõnikord liiguvad uksed lahti-kinni.
Kriginal käib igapäevauks
loodesse, loojangusse.
lk 19
Pingevaba elu vol 3
Maailm möödub vol 8
LÄKSIN oma kadunud emaga
hüpermarketisse käekotte vaatama.
“Mul on, sa kinkisid”, vaidles tema
ega tahtnud liikurtrepile astuda.
“Tean. Leidsin selle su matuste ajal kapipõhjast.
Oli kangesti kuhtunud olekuga,” ütlesin.
“Aga ma polnud seda kordagi kandnud,” vabandas ema.
“Milleks mulle käekott, kui mul turukott oli.”
“Noh, vahest kutsub president vastuvõtule
nagu töökat ja ausat eestlast,” oletasin.
“Siis küll, kui ta just kutsub,” oli ta nõus üles sõitma.
Vaatasime käekotte.
Neid oli kolmsada seitsekümmend kaks erinevat.
Ema aga ohkas ja ütles, et ei ole ühtegi.
Ega olnud ka.
lk 17
Pingevaba elu vol 2
Võtkem näiteks tavapärane ütlus: “Te ei jõua kunagi mitte kuhugi, kui te ei tea, kuhu te lähete”. Tundub mõislik, kuid kui sellele mõtlema hakata, siis ei ole see ilmselgelt tõsi. Tee lihtne katse: mine välja ja kõnni suvalises suunas. Võid vabalt muuta kurssi, mil iganes sa seda soovid. Pärast kahtekümmnet minutit, pärast tundi — oled sa kuskile jõudnud. Sa lihtsalt ei teadnud alguses, et sa satud just sinna.
lk 28
Kiri iseendale vol 6
Üldiselt ma tean, et Sa nuputad need asjad ise ka välja ja lisaks töisele elule balansseerid välja ka oma suhted naise, laste, sõprade ja (vana)vanematega. Seal on ainus trikk, et leia aega eelkõige esimestele, aga ära unusta, et viimased surevad kõige varem.
Sten Tamkivi
lk 107
Kaido Pajumaa – Mida soovitaksin endale, kui oleksin täna 20 aastane?
Ära jää otsima oma kirge, vaid luba kirel ilmuda.
Kiri iseendale vol 5
Mulle näib, et eriti praegusel külluse ajastul on vägisi õnnelik olemine ülehinnatud ja normaalne rahulolu põlatud.
Mihkel Kärmas
lk 95
Kiri iseendale vol 4
Ära muretse, teinekord lahenevad asjad just siis kõige paremini, kui neile vähem mõelda: ka juhuslikust valikust võib saada hea ja oluline osa elust.
Julia Laffranque
lk 64
Naine sinus eneses
Jäta alatiseks meelde, igal tegelikkusel on vari. Kui näed mõnda naist bussipeatuses seismas, ei tähenda see veel, et ta ootaks bussi. Suletud silmad ei tähenda veel magamist. Hüvastijätt ei tähenda minekut.
lk 252
Kiri iseendale vol 3
Ka ei tea Sa seda, et ükskõik kui õigesti Sa oma elu ka ei elaks, võid Sa ühel hetkel ennast ikkagi leida murtud mastiga purjekana tormisel merel, kus ei vilgu ükski majakas ega ulatu Sinuni meeleheitel sõprade loobitud päästerõngad.
Astrid Kannel
lk 32
