Ära kunagi hoia midagi eriliste hetkede jaoks. Iga päev, mil sa elad, ongi eriline hetk.
lk 294
Ära kunagi hoia midagi eriliste hetkede jaoks. Iga päev, mil sa elad, ongi eriline hetk.
lk 294
Oma rabelemised tuleb ära rabeleda seal, kus on rabelemise koht, milleks linn sobib väga hästi.
lk 32
Kolmas põõsas, must sõstar, oli tõeline vitamiinipom.
Oli kummaline, et pomm võis tähendada ka midagi head. Peale selle pommi, mis oli põlema pannud nende linnamaja, oli olemas ka hea pomm!
lk 19
Minevikku ei saa muuta, kuid inimesed ja kogukonnad võivad eluga edasi minna.
lk 2
Kogemuste põhjal võin öelda, et mitte ükski ilma saadud loom ei arene normaalselt edasi ja ilma rahata ei saa ka truud sõpra.
lk 29
Aga oled igal hetkel kõigile saadaval, kõik teavad, kus sa oled ja mida sa teed.
lk 28
Nii ei jää alatiseks.
lk 307
…et äkki sa oled palju toredam inimene kui nemad seal ajakirjades, mida sa loed ja kelle moodi olla tahad.
lk 14
Tavalisel neljakümneaastasel naisel, kes isegi teatritükkides sai vaid teiste paaripanija, koomilise teenija või meestevalus vanapiiga rolli.
lk 64
Ole sõbralik ja lahke kõigi inimeste vastu, mõtteis aga käi oma teed.
lk 318
Vahet pole.
Proovi uuesti.
Nurju uuesti.
Nurju paremini.
/Samuel Beckett/
lk 1
Raskes töös karastub keha ja liigutused omandavad vilumuse. Samal ajal tugevneb su tahe ning sinusse asub tarkus ja rahu. Sest tarkus sünnib kannatlikkusest, rahu omakorda tarkusest. Rahu on aluseks kiretusele, kiretus aga võimaldab tulla toime iga ülesandega, ilma et sind segaks kiindumus või vastumeelsus.
lk 187
Et ta ei ole varsti enam midagi muud kui alasti lihav naine, kelle kaelas aastad ripuvad kurvalt nagu mingid jäätmekotid, kelle käsivarsi tselluliit muhklikuks teeb, kelle reied kasvatavad enda ümber müüri ja kaugenevad teineteisest aasta-aastalt.
lk 62
Ole tänulik, et sul üldse on võimalik millegi üle kurta. Inimelu on ime. Leia enda jaoks võimalus näha elu sillerdavat külge, sest see on olemas, pead vaid veidi hoolikamalt otsima.
lk 73
Kui ma nüüd juhtun liiklusummikus passima või ei jõua bussi peale või pöördun koduukselt tagasi telefoni vastu võtma … kõigi nende ärritavate pisiasjade juhtudes mõtlen nüüd ja alati, et see on just see koht, kus ma pean sel hetkel Jumala või Saatuse tahtel pean olema. Järgmine kord, kui hommik tundub algavat halvasti, kui lapsed riietuvad liialt aeglaselt, kui ma ei leia autovõtmeid, kui ma seisan iga valgusfoori taga, siis ei lähe ma endast välja ja jään rahulikuks. Sest ma tean, et just praegu keegi hoolitseb mu eest ja hoiab mind.
lk 23