Igaljuhul olen ma veider ja rikas, kui lahe ja vaene.
lk 27
Vananemise kunst
Oleme teadlikud kosmeetilistest operatsioonidest, mis teevad näo mitu aastat nooremaks, annavad rindadele soovitud kuju; siin tekib kummaline vastuolu: niisuguste naiste kätel on tüüpilised vanadusmärgid, mille vastu ei ole veel mingit vahendit leiutatud, nii et jääb õudusäratav mulje noorusliku näoga vanast kehast. Kuidas niisuguste vastuoludega inimene ennast tunnetab?
lk 21
365 ettekirjutust hingele vol 6
Kui oled raskes keskkonnas või olukorras, püüa muuta hoiakut, millega sa seal oled. Kui see ei toimi, on võib-olla aeg edasi liikuda.
Ettekirjutus nr 189
365 ettekirjutust hingele vol 5
Kerge tee viib sind paikadesse, kuhu sa ei taha minna. Mõnikord on väike purustus ja surve täpselt see, mida vajad.
Ettekirjutus nr 182
365 ettekirjutust hingele vol 4
Ma tahan, et inimesed tegeleksid oma sõnumi järgi elamisega. Ma ei kritiseeri, ma tahan vaid ausust. Ma nõuan seda iseendalt ja ootan seda teistelt.
Ettekirjutus nr 155
365 ettekirjutust hingele vol 3
Maraton võib olla nelikümmend kaks kilomeetrit pikk, aga palverännaks pole see, kui palju sa edasi liigud, vaid kui sügavalt sa enese sisse lähed.
Ettekirjutus nr 154
365 ettekirjutust hingele vol 2
Mõtte jõud õnne ja heaolu teenistuses vol 2
Mõtte jõud õnne ja heaolu teenistuses vol 1
Kadunud heasse raamatusse vol 2
Me ei teadnud kolm ja pool miljonit aastat, mida kujutab endast välk või vikerkaar, lemmik. Ei maksa lükata asju tagasi lihtsalt sellepärast, et need tunduvad võimatud.
lk 84
Kadunud heasse raamatusse vol 1
“Asjad,” oli isal kombeks öelda, “on hoopis veidramad, kui me oskame ette kujutada.”
lk 61
Märkmeid Eestist vol 8
Keegi ütles mulle Tallinnas, et eesti keel on itaalia keele kõrval kõige meloodilisem keel maailmas, mis võiks seletada eestlaste erakordset suhet muusikasse, iseäranis koorilaualu.
Keel, mis peidab endas põhjamaiste aastaaegade kummalist, mõõdutundetut amplituudi; keel, kus ei valitse mitte heledus-tumedus, vaid milles päev on niisama pikk, kuivõrd öö on lühke, ja vastupidi.
Šamanistlik keel.
lk 74
Märkmeid Eestist vol 7
Üldiselt on eestlaste viisakus sootuks teistsugune kui mujal Euroopas tavaks: vabandamata trügitakse siin teistest ette, ust enda järel tulijale lahti ei hoita, tänatakse nii tagasihoidlikult, et seda võiks peaaegu ükskõiksuseks pidada.
lk 70
Märkmeid Eestist vol 6
Ei ainsatki teekäänakut Tallinnast Tartuni välja. Lõunasse viivad teed on sirged: põgenemistee, varuväljapääs, lõtvuse algus, karmuse hülgamine, teistmoodi olemine iseendaga.
lk 33
Märkmeid Eestist vol 5
Tasapisi olen õppinud kõndima nagu eestlane, aga ma pole kohanud ühtki pilku, ehkki hoian silmad pärani.
lk 27
