… sõnakuulmatus võib olla vastus ka autoriteedile. Kui õpetaja ei tee oma tööd korralikult, siis muutub laps sõnakuulmatuks.
lk 190
… sõnakuulmatus võib olla vastus ka autoriteedile. Kui õpetaja ei tee oma tööd korralikult, siis muutub laps sõnakuulmatuks.
lk 190
Parimad tudengid keskpärastest koolidest on peaaegu alati parem valik kui head õpilased kõige parematest koolidest.
lk 86
Häbi vajab kolme asja, et kontrolli alt väljuda: saladuses hoidmist, vaikimist ja hukkamõistu. Kui juhtub midagi häbistavat ja me paneme selle lukku, siis hakkab see mädanema ja kasvab. See tarbib meid. Me peame oma kogemust jagama. Häbi on inimestevaheline asi ja seda saab inimeste vahel ravida. Kui leiame kellegi, kes on ära teeninud õiguse meie lugu kuulata, siis peame oma lugu rääkima. Häbi kaotab jõu, kui sellest räägitakse. Sel viisil peame arendama oma lugu, et saaksime häbil minna lasta, ja me peame arendama häbi-resilentsust, et oma lugu arendada.
lk 69
Ja see pole mitte arvuti, see on tahvel, ja seda silitakse ja puudutatakse ja see kuulab kukupailt sõna.
lk 279
Kas suur kala väikesest tiigist ei vääriks vähemalt natukene suuremat tähelepanu, enne kui valitakse väike kala suurest tiigist.
lk 85
Me elame häbikultuuris — me tahame teada, kelle süü see on ja kuidas inimesed selle eest maksavad.
lk 39
“Ma tean, et hall juus on tarkuse märk,” kinnitasin endale, kui karva pintsettidega välja tõmbasin, “aga ma ei taha, et teised teaksid, et nii tark olen. See on tagasihoidlikuse küsimus.”
lk 12
Häbi vihkab seda, kui me kellegegi temast räägime. See vihakb sõnadesse panemist — ta ei jää niimoodi ellu. Häbi armastab saladust. Kõige ohtlikum on pärast häbi läbielamist see ära peita või maha matta.
lk 29
Tudengid, kes võiksid olla heas koolis oma klassi paremad, võivad väga heas koolis üsnagi lihtsalt kukkuda viimaste sekka. Üliõpilased, kes tunnevad, et nad on heas koolis mingi ainega järje peale saanud, võivad väga heas koolis tunda, et nad jäävad selle aines aina rohkem maha. Vahet pole, kui subjektiivne, naeruväärne ja irratsionaalne see tunne on — aga see loeb.
lk 79
Majanduslikult raske elu rikub inimesed ära. Aga ka rikkus rikub nad ära, sest neil kaovad ambitsioonid ja eneseuhkus ja nad ei saa enam aru, mis nad väärt on.
lk 50