… inimesed teevad valu vältimiseks rohkem kui naudingu saavutamiseks.
lk 333
… inimesed teevad valu vältimiseks rohkem kui naudingu saavutamiseks.
lk 333
Enamik meist on leiutanud arvukaid viise, kuidas tunda ennast halvasti, ja väga vähe neid, kuidas tunda end hästi.
lk 349
… ära kuluta kunagi üle 10 protsendi oma ajast probleemile, pühendu vähemalt 90 protsenti lahendusele. Kõige tähtsam on see, et ära urgitse pisiasjades… ja pea meeles, enamik asju on pisiasjad.
lk 289
Vahel tuleb meil uskuda, et meie pettumused võivad tegelikult olla peidetud võimalused.
lk 263
Sa pole laisk! Sul on lihtsalt impotentsed eesmärgid!
lk 251
Kui su sõnakasutus tekitab sulle seisundeid, mis sind nõrgestavad, siis vabane neist sõnadest ja asenda nendega, mis sind tugendavad!
lk 196
Kuidas saan ma seda kasutada? Mida saan ma seetõttu teistele anda?
lk 170
Ka kaasaegses Lääne ühiskonnas on valitsevaks viisiks eraldatusest ülesaamiseks grupiga kokkukuulumine.
lk 18
“Ei” ütlemine tekitab ebamugavustunde paljudes inimestes, “ma mõtlen järele” on aga eituse pehme vorm.
lk 188
Et meie hingel on vaja nii päeva selgust kui öö salapära. Teie tekitate maailma pideva päevavalguse ja mina arvan, et see kõrvetab meid tuhaks. Meile ei jää enam aega järelemõtlemiseks, magamiseks, mahajahtumiseks. Kas teile seal Ringis on kunagi pähe tulnud, et inimese pea mahtuvus on piiratud? Vaata meid. Me oleme imepisikesed! Ja meie pead on imepisikesed, ainult melonisuurused. Kas te tahate, et meie pähe mahuks kõik, mida maailm on eales näinud? See ei õnnestu.
lk 321
Ebamäärane ohu tunne, mida tekitab tuuline ilm, ulatub meie zoloogilisse enneminevikku — liikuvad õhumassid varjavad teisi loodushääli, viivad eemale lõhnu ning varjavad meie eest lähenevat ohtu.
lk 44
Pea alati meeles, et raha järgneb rõõmule, mitte vastupidi.
lk 16
Taevas Eesti kohal oli eriline selles suhtes, et me võisime alati kinnitada oma pilgu Põhjanaelale,sest see täht ei loojunud meie peade kohal kunagi. See silmside pani mind mõtlema asjaolust, et tegelikult võiski just selles igipõlsises paigalseisus peituda põhjamaa rahvaste meelekindlus püsida just siin ja igavesti. Meil oli alati üks kindel punkt, millest haarata või alustada, kui elu maal kippus hapraks minema või käest libisema.
lk 132
Aeg oli nagu vesi, lahustas mürke ja muresid, lahjendas emotsioone ja lasi valel settida ja tõel läbipaistvaks muutuda.
lk 131
See oli pika elu jooksul omandatud tarkus, et üks päev elus pidi alati varuks olema, sest mina sa tea, millal maailm või su isiklik elu otsa lõppesid ning siis oli hea teada, et sinu kasutada oli veel üks võimalus.
lk 128