Ma pole muutunud, aga ma olen rohkem õppinud olema see, mis ma olen ja ega sellel pole lõpuks ju niiväga vigagi. Tegelikult on päris naljaks.
lk 65
Paradiis vol 4
Noor inimene on oma eluga vahel nii oskamatu, et sest ta tahab ikka elada nagu elatakse ja otsib eeskujusid ja otsib iseennast, aga ei märka, et see ise käib tal kogu aeg kaasas.
lk 60
Paradiis vol 3
Sest sel ajal tuli just ka vabadus ja me keegi ei teadnud, mida see õieti tähendab. Nüüd me teame, et vana vabadus vahetati uue vastu ja vana orjus asendati uuega, nagu ikka vahel juhtub. Aga kui uus pole veel päriselt tulnud ega vana veel päriselt läinud, siis on tõesti päris vaba aeg.
lk 53
Paradiis vol 2
Raadio ja ajalehed on sama igavad kui aastal 1987. Põhiselt nad valetavad või räägivad tühjast ja tähjast ja elule tuleb mujalt vastuseid otsida, nagu siiski.
lk 19
Paradiis vol 1
Aga küllap Sa seda ükskord näed, kui sa näed, et mõni asi ongi läinud täpselt nii, nagu Sa tahtsid, kuigi nii, nagu Sa uneski näha ei osanud.
lk 10
Kust tulevad head ideed vol 8
Tema uuringutest selgub paradoksaalne tõde innovatsiooni kohta: head ideed tekivad palju tõenäolisemalt keskkondades, kus leidub teatud koguses müra ja vigu.
lk 160
Kust tulevad head ideed vol 7
Teine analoogiajastu mehhanism, mis õnneliku juhuse tekkele kaasa aitab, puudutab paberajalehe füüsilisi piiranguid: need sunnivad teid mööduma osavalt koostatud lugudest paljudel eri teemadel, enne kui saate lahti lüüa just selle rubriigi, mis teie praegust huvide ja teadmistega kõige paremini haakub.
lk 134
Kust tulevad head ideed vol 6
Mõelge raamatukogu peale. Kas inimesed enam üldse tegelevad sirvimisega? Oleme muutunud nii sihipäraseks.Tänu internetile võtame sihikule just selle, mida tahame. Sisestame otsingumootorisse paar märksõna ja leiamegi—kui mõned valetulemid välja arvata—täpselt selle, mida otsisime. Tõhus aga igav.
Nõnda jääb täiesti ära aeganõudev, kuid rikastav kogemus, mille saaksime riiulite uurimisest ja raamatu valimisest vaid seetõttu, et meile pakkus huvi selle pealkiri või kaas… Millegi otsimine ja leitust üllatumine—isegi siis, kui tegu ple sellega, mida algul otsima asusite—on elu üks suurimaid rõõme ning seni ei ole veel leiutatud tarkvara, mis seda kogemust jäljendada suudaks.
/William McKeen/
Sarnases kirjatükis kurtis New York Timesi tehnoloogia toimetaja Damon Darlin, et “digiajastu lämmatab õnneliku juhuse”. Darlin küll tunnistas lugemissoovituste tulva, mis igal hommikul sotsiaalvõrgustike kaudu meie ekraanile jõuab, kuid väitis, et selliseid linke ei saa käsitleda õnnelike juhustena. “[See] on tegelikult grupimõtlemine,” väitis Darlin. “Kõik vajalikud teadmised jõuavad meieni filtreeritult ja kontrollitud kujul. Avastame seda, mida kõik teised on õppinud, ning seda tavaliselt nende valitud inimeste vahendusel, kes jagavad meie maitset.”
lk 133-134
Kust tulevad head ideed vol 5
Üks võimalus on minna jalutama. Innovatsiooni ajalugu lausa kubiseb lugudest, kuidas head ideed on inimestele pähe tulnud siis, kui nad on parajasti jalutamas. Dušš või jalutuskäik nihutab paigast tänapäevaelule omase tegevuspõhise fookuse—arvete maksmise, e-kirjadele vastamise, laste koolitükkidega aitamise— ja viib teid palju seostavamasse olekusse. Kui ajule piisavalt aega anda, komistab see tihti mõne vana seose otsa, mis oli kaua aega tagasi märkamata jäänud, ning kogetegi mõnusat ja isiklikku õnneliku juhuse hetke: miks ma selle peale varem ei tulnu?
lk 125
Kust tulevad head ideed vol 4
Tavaliste inimeste ideed tärkavad kas töökeskonnas või selle ümbruses, need aga on tulvil kõikvõimalikke igapäevamuresid, tähelepanu hajutavaid tegureid, vastutust ja pidevat kontolli, mis tööeluga nii sageli kaasas käib.
lk 104
Kust tulevad head ideed vol 3
Iga kord, kui päevaraamatut uuesti lugeda, saab sellest uutmoodi ilmutus. Näete oma eelnevate aimduste arenguteid: neid, mis osutusid valejägedeks, neid, mis täitsid hiljem terveid raamatuid. Kuid iga taaskohtumine kätkeb endas lootust, et mõni ammu unustuse hõlma vajunud aimdus leiab sideme mõne just praegu tärkava kinnisideega.
lk 100
Kust tulevad head ideed vol 2
Üliõpilased, amatöörteadlased, edumeelsed kirjamehed — põhimõtteliselt kõik, kellel oli 17. ja 18. sajandil vähegi intellektuaalset ambitsiooni, pidasid üsna tõenäoliselt ka päevaraamatut. Selle ajastu suurkujud— Milton, Bacon, Locke — uskusid tulihingeliselt päeviku mäluparandavatesse võimetesse. Oma kõige tavalisemal kujul hõlmas päevaraamatu pidamine loetud tekstidest huvitavate või inspireerivate lõikude väljakirjutamist, mille lõpptulemuseks oli isikupärane tsitaatide entsüklopeedia. Päevikupidamise hüvede varajaste kirjelduste kohaselt tõuseb sellest tegevusest inimesele palju kasu: see võimaldas inimesel “kokku koguda teadmiste varamu, kust võime oma elu püüdluste tarbeks igal ajal need kõikse sobivamad sõnad välja vaadata.”
lk 97
Kust tulevad head ideed vol 1
… inimestel on kalduvus oma parimad ideede tekkelood ümmarguseks kõpitseda, jättes seejuures välja kõik kivid ja kännud, mida ületades nad tegelikult inspiratioonini jõudsid.
lk 72
Tee finantsvabadusse vol 11
Kui sa ei tee regulaarselt vigu, siis on see ainult märk sellest, et sa piisavalt ei riski ja endast maksimumi ei anna
lk 242
Tee finantsvabadusse vol 10
Investorid saavad oma investeeringutest regulaarselt raha. See, kes näeb jälle esimese asjana müümisest saadavat raha, ei ole investor, ta on spekulant.
lk 188
