Planeeri tegevusi, mitte tulemusi.
lk 138
Mees nimega Ove vol 2
Me kardame surma, ent siiski kardab enamik meist kõige rohkem seda, et surm tabab kedagi eist.
lk 308
Mees nimega Ove vol 1
Aga ta mõistab, et keegi pole talle ammu meelde tuletanud, et ei ole päris sama, kas sa teed kurja sellepärast, et pead tegema, või sellepärast, et saad teha.
lk 213
Kuidas karta, kui üldse hirmu pole
Minu ema rääkis, et valju häälega antud täpne käsk on parim— teeb ära pool tööd. Mulle tundub, et see aitaks. Kui ise ei taipa, mida teha, kuula käsku.
lk 14
Õnnelik raha vol 3
Isegi ärimaailma kehastus Warren Buffett on hiljuti pöördunud heategevuse poole, esitades rikkamatest rikkamaile üleskutse annetada vähemalt 50 protsenti oma jõukusest heategevuslikul eesmärgil. (Selles osas, kas annetamine peaks toimuma inimese eluajal või pärast surma, jääb ta üsna paindlikuks.)
lk 120
Õnnelik raha vol 2
Mõelge hetke jooksul läbi, mida te teete lähimal teisipäeval hommikust õhtuni. Kuidas see ost mõjutab teid teisipäeval? See lihtne harjutus, mille käigus te mõtlete läbi oma ajakasutuse kindlal päeval, aitab teha vähem kallutatuid ennustusi, kui palju mistahes asi meie õnnetunnet mõjutab.
lk 90
Õnnelik raha vol 1
Silmitsi seistes vajadusega valida mitmest omaduseselt ja hinnasildilt erinevast tootest välja üks ja õige, esitage endale küsimus, kas erinevused toodete omadustes muudavad seda, kuidas te oma aega veedate. Kui vastus on “ei”, ostke odavam.
lk 89
Miljonäri mõtteviisi saladused vol 7
Elamise tähtsus vol 3
Nüüd, kus meil kord on see põhjatu õõnsus täita, ei ole tõesti enam midagi teha. Asjaolu, et meil on kõht, on, leebelt öeldes andnud oma värvingu inimkonna kogu ajaloole.
lk 61
Elamise tähtsus vol 2
Tänapäeva inimene võtab elu liiga tõsiselt ja kuna ta on liiga tõsine, oma maailm täis hädasi.
lk 28
Elamise tähtsus vol 1
Olen üsna kindel, et ameerika elulaadi siginas—saginas on varjul suur hulk igatsuse jumalikku iha lebada jõude pärastlõunal murul kaunite kõrgete puude all ja lihtsalt mitte midagi teha.
lk 16
Lindvistika ehk metsa see lingvistika vol 5
Lindvistika ehk metsa see lingvistika vol 4
Pea on evolutsioonis üldse märksa hilisem leiutis kui süda ja on arengulooliselt üsna kapriisne moodustis. Tundub, et pea ja keha ajavad maa peal veidi erinevaid asju. Meie kehad on alati kohal, kuid pead hulguvad lakkamatult ringi.
lk 206
Lindvistika ehk metsa see lingvistika vol 3
Tõenäoliselt suudaks inimene enamiku probleeme “surnuks joosta” umbes samasugusel viisil, nagu meie Aafrika suguvennad jooksevad hingetuks antiloobi. Asi on selles, et suurem osa probleemidest on inimese jaoks pea alati mingisuguse kehalise väljundiga, need annavad märku halva enesetunde, ärevuse, pingena. Probleem on kehaline tunne. Siin on ühtlasi ka vastus, kus peitub lahendus. Mõtlemine ei saa probleemi lahendada, probleemi lahendamine tuleb üle viia keha osakonda. Keha üle on inimesel võimu, mõtlemise üle üldiselt mitte: midagi tuleb sellisel juhul teha oma kehaga. Üks võimalus on probleem surnuks joosta, surnuks koristada, surnuks riisuda. Maatööd tegev inimene koputab harva psühhiaatri uksele.
lk 205—206
Lindvistika ehk metsa see lingvistika vol 2
Keha jaoks ei ole üldse oluline, kuhu me läeme ja kust me tuleme või mis on keha “mõte”. Keha küsib hoopis teistsuguseid küsimusi, keha jaoks on oluline mängulisus, tervis ja erksus, teatud särts ja valmisolek.
lk 201
