Kui ilmneb võimalus, mõelge: “Ma suudan seda teha”, mitte: “Ma ei suuda.”
lk 27
Maailm paistab paratamatult natuke erinevalt, sõltuvalt sellest, kas vaatad seda alguse või otsa poolt.
lk 134
Surm on oluline sellegi poolest, et paneb elule justnagu punkti misläbi juhuslikust kulgemisest saab lõpetatud tervik. Üks elu on jälle valmis saanud ja ei muutu enam.
lk 98
Praegune maailm on kaldu visuaalkunstide suunas, sõna loovutab üha enam oma positsioone. Võib-olla oli meie põlvkonna tube täitev raamatuhullus viimane meeleheitlik lahvatus, mis kuulutas ette ühe ajastu lõppu.
lk 69
Niisugusustest asjadest on võimalik vabalt kõneleda vaid oma eakaaslastega, kes saavad sellest keelest aru, kellel on samasugused mälestused ja kogemused./…/ Ma arvan, et väga vanade inimeste üksildus ei tulene mitte sellest, nagu poleks nende ümber teisi inimesi, vaid hoopis tõsisasjast, et neil pole enam kellegagi oma mälestusi jagada.
lk 55
Saan täiesti aru, et võib vihale ajada, kui ühiskonnas,kus kõik peavad elus läbilöömise nimel rabama, on grupp inimesi, keda see üldse ei puuduta. Kes võivad teha, mida ise tahavad või üleüldse tegemata olla. Võib-olla sellepärast ei julgegi paljud eakad avalikult kõneleda vanaduse võludest, et mitte tagant õhutada niigi lakkavat kadedust.
lk 9
Kui lastest juba lõpuks midagi saama hakkab, toovad lapselapsed mure majja. Ei saa jälle rahus magada.
lk 218
Sõna “vanadekodu” on hakanud ebamugavust põhjustama. Vanuritest on saanud seeniorid. Vanadekodust hooldekodu. Hooldekodust hooldekeskus. Aga viimasel ajal olen seotud “turusituatsioonile orienteeritud teenindusorganisatsiooniga, mis pakub vajaduspõhist kogenud hooldust”.
lk 73
Kõndimine on palju raskem toiming, kui üldiselt arvatakse. Me teeme seda alateadlikult, aga kui peab selle peale mõtlema, on lugu hoopis keerulisem. Kommenteeri kellegi kõnnakut, ja näed kohe, kui kohmakaks ta muutub. Keeruline tegevus, mida on raske üksikuteks osadeks jagada.
lk 89
Legendi järgi mõtels Descrtes, kes tõusis harilikult vara, voodis mõnuledes ja jälgides laes kõndivat kärbest, välja X ja Y teljed, mis moodustavad koordinaatide süsteemi …
lk 14
.. kogu täiskasvanud inimese elu koosnebki jätkuvatest valikutest ja otsustustest.
lk 44
Oma käitumise eest vastuse võtmise teeb raskeks meie püüd vältida selle käitumise tagajärgede poolt põhjustavat valu.
lk 42
Meie hulgas leidub vaid üksikuid, kes pole mingilgi määral neurootilised või isiksusehäirega. Selle põhjuseks on asjaolu, et teha vahet neil asjadel, mille eest me oleme oma elus vastutavad ja mille eest mitte, on üks inimeskistentsi keerulisimaid ülesandeid. Niisugust ülesannet pole kunagi võimalik täielikult omandada, sest kogu elu peame me pidevalt hindama ja ümber hindama, kus meie vastutus lakkamatult muutuvate sündmust keskel parasjagu algab või lõppeb.
lk 36