Hoidu sellest, et õpid palju, kuid siis ei võta teadmistega midagi ette.
lk 183
Kuid mis juhtub siis, kui nad ei taha kaasa aidata? Sa pead kasutama neid võlusõnu:”Ma vajan su abi.” Ma usun, et enamikus inimestes on sisseehitatud programm, mis paneb nad neid sõnu kuuldes tegutsema.
lk 181
1—5 aasta pärast võid olla saavutnud enamiku oma suurematest eesmärkidest. Sa võid leida õige inimese, armuda, abielluda saada lapse, lahutada ning sul jääb ikka üks või kaks aastat üle.
lk 166
Oma teadmisi jagades tee seda ainult nii palju, kui abi saavad inimesed seda tahavad. Sa ju tahad, et sind teataks kui “võrratu abivalmis inimene”, mitte “see tüütus, kes tahtis kõike muuta”.
lk 136
Säti autos oma tahavaatepeegel veidi kõrgemale, nii et pead sinna vaatamiseks end veidi sirutama. See aitab sul auto juhtimise ajal sirgelt istuda.
lk 36
Kasuta söömisel pulki. See sunnib võtma väiksemaid ampse ja aitab söömistempot aeglustada.
lk 28
Tononi ja Kochi peamise väite kohaselt tekib teadvus igas süsteemis, mis integreerib informatsiooni. Sellistes süsteemides mitte ainult ei edastata ja töödelda informatsiooni, vaid kombineeritakse seda ka töötlusüksuste vahel.
lk 76
Me vaatame mänguväljakut ja saame aru, mida inimesed tahavad, mõtlevad ja asjadest arvavad.
Inimese aju jaoks ei ole tähtis ja huvitav mitte objektide, vaid pigem olukorra kui terviku kategoriseerimine, mitte “millised pbjektid on pildid”, vaid “millise olukorraga on tegu”. Olukorra kategoriseerimisel ei piisa ainult hetke sisendinfost, vaid arvesse tuleb võtta ka varem juhtunut, eelnevat kogemust ja teiste inimeste vaimuseisundeid.
lk 36
Hea uni aitab elust võtta maksimumi./…/ Olge valmis selleks, et tervislik uni vajab distsipliini.
lk 133
Aju on laisk ja talle meeldib vahetu mõnu, seega on kauged eesmärgid tema jaoks viletsad motivaatorid./…/ Aju leiab alati vabanduse ülesande edasi lükkamiseks ja pakub asemele midagi muud, näiteks spordiuudised.
lk 124
Kui tüdrukud on veel väikesed, on nad sageli täiuslikud ning rõõmustavad, kui kõik neile seda ütlevad. Nad on nii viisakad, nii armsad, nii abivalmid ja nii varaküpsed. Tüdrukud õpivad usaldama hinnanguid, mida inimesed neile annavad. “Issand, kõik on minu vastu nii kenad; kui nad mind kritiseerivad, siis peab see olema tõsi.”/…/
Poistega tõreletakse ja neid karistatakse pidevalt. Kui jälgisime koolitunde põhikoolis, nägime, et poisse kritiseeriti käitumise eest kaheksa korda rohkem kui tüdrukuid. Samuti nimetavad poisid üksteist pidevalt sigadeks ja idiootideks. Seetõttu kaotavad hinnangud oma jõust palju.
lk 96