Edenemismõtteviisi vaatevinklist vaadatuna on paljudel eri positsioonidega inimestel midagi kasulikku pakkuda.
lk 157
Edenemismõtteviisi vaatevinklist vaadatuna on paljudel eri positsioonidega inimestel midagi kasulikku pakkuda.
lk 157
… tõeline enesekindlus on julgus olla avatud—tervitada muutusi ja uusi ideid olenemata nende allikast.
lk 154
Mida saan ma kohe teha, et selle muutusega paremini toime tulla? Mida ma saan teha, et sellest muutusest kasu saada?
lk 235
Negatiivsuse jälgimine nõuab vähem loovust kui positiivsuse otsimine.
lk 223
Hoidu sellest, et õpid palju, kuid siis ei võta teadmistega midagi ette.
lk 183
Kuid mis juhtub siis, kui nad ei taha kaasa aidata? Sa pead kasutama neid võlusõnu:”Ma vajan su abi.” Ma usun, et enamikus inimestes on sisseehitatud programm, mis paneb nad neid sõnu kuuldes tegutsema.
lk 181
1—5 aasta pärast võid olla saavutnud enamiku oma suurematest eesmärkidest. Sa võid leida õige inimese, armuda, abielluda saada lapse, lahutada ning sul jääb ikka üks või kaks aastat üle.
lk 166
Ära proovi. Tee või ära tee. Mingit üritamist ei saa olla.
(Yoda)
lk 165
Oma teadmisi jagades tee seda ainult nii palju, kui abi saavad inimesed seda tahavad. Sa ju tahad, et sind teataks kui “võrratu abivalmis inimene”, mitte “see tüütus, kes tahtis kõike muuta”.
lk 136
Hakka endale kordama, et oled rahaga oskuslik.
lk 89
Kui palju on liiga palju?
Mis tekitab rahamuresid?
lk 82
Säti autos oma tahavaatepeegel veidi kõrgemale, nii et pead sinna vaatamiseks end veidi sirutama. See aitab sul auto juhtimise ajal sirgelt istuda.
lk 36
Kasuta söömisel pulki. See sunnib võtma väiksemaid ampse ja aitab söömistempot aeglustada.
lk 28
Tononi ja Kochi peamise väite kohaselt tekib teadvus igas süsteemis, mis integreerib informatsiooni. Sellistes süsteemides mitte ainult ei edastata ja töödelda informatsiooni, vaid kombineeritakse seda ka töötlusüksuste vahel.
lk 76
Me vaatame mänguväljakut ja saame aru, mida inimesed tahavad, mõtlevad ja asjadest arvavad.
Inimese aju jaoks ei ole tähtis ja huvitav mitte objektide, vaid pigem olukorra kui terviku kategoriseerimine, mitte “millised pbjektid on pildid”, vaid “millise olukorraga on tegu”. Olukorra kategoriseerimisel ei piisa ainult hetke sisendinfost, vaid arvesse tuleb võtta ka varem juhtunut, eelnevat kogemust ja teiste inimeste vaimuseisundeid.
lk 36