Ei ole hea, kui nõiamoorid liiga silma torkavad, arvas Kunksmoor. Sellest on tulnud ainult koledat pahandust.
lk 6
Ei ole hea, kui nõiamoorid liiga silma torkavad, arvas Kunksmoor. Sellest on tulnud ainult koledat pahandust.
lk 6
Ootus on kahetine asi. See on võimalus rahulikuks hetkeks ja mõtiskluseks. Selleks, et saabuks oodatav hetk, tuleb vaid kannatlik olla. Niisugune passiivne seisund võib osutada nauditavaks. Aeg voolab niikuinii, selles kindluses on midagi rahustavat. Ootus võib ka hirmutada: see, mis tuleb, pole põhimõtteliselt kunagi täiesti kontrollitav, mitte kunagi etteaimatav.
lk 75
Enne kui algab iseenesestmõistetav tööde ja päevade vool, küsige endalt, kuidas teie tuba teid oodata sai, kuidas ta võis mitte muutuda.
lk 46
Ometi ei leia te kunagi “mina” oma kehas. Mitte ükski teie rakk pole elanud kümmet aastatki. Mitte ükski osa teie kehast pole jäänud täpsemalt samasuguseks. Mida te nimetate “minaks”? Vormi? Üldstruktuuri? Ülesehitust?
Kummaline olukord: kõik inimesed kasutavad sama sõna. Meie kõigi jaoks on kõige sügavam sisemus, kõige ainukordsem olemine seotud sõnaga, mida me pole ei valinud ega välja mõelnud, ja mida kõik teised kasutavad samas tähenduses. Asesõna.
(Mina)
lk 21—22
Ärge laske ennast kellelgi tagasihoida, isegi mitte iseendal.
lk 37
Mõnel juhul on arukam oma vaenlasega liituda. Kuid enne seda põhjendage endale, miks te nii teete. Proovige vastaste huvidest ja vajadustest aru saada. Tulge neile vastu nii palju kui võimalik, ilma et te oma huvisid ja eesmärke reedaksite.
lk 151
Takistused esitavad sageli ka järgmise küsimuse: “Kas sa seda juba oskad?”
lk 124
Probleeme ei ole võimalik alati lahendada, aga neist on võimalik lahti lasta.
lk 121
Kui te pikemat aega ei suuda koristamise kasuks otsustada, siis jätke asi sinnapaika. Aksepteerige oma korterit sellisena, nagu see on.
lk 99
Ärge kunagi lükake edasi oma eesmärkide saavutamist, lükake midagi muud. Olge tugevad.
lk 89
Liiga paljud inimesed elavad vaikses lootusetuses. Nad ärkavad teatava hirmu-, ärevus-,
või kurbustundega. Tööl tunnevad nad end alarakendatu, alahinnatu ja ülekoormatuna. Koju jõudes on nad vaimselt ja kehaliselt kurnatud, nii et neil on jaksu vaid laste kantseldamiseks ja söögi valmistamiseks, enne kui nad diivanile viskuvad ja mõne tunni telerit vahivad.
Siis ärkavad nad üles ja teevad seda kõike uuesti.
lk 66
Rich Hansaon, California ülikooli Berkley kolledži juures tegutseva Greate Good Science Centeri vanemteadur, ütleb oma kodulehel avaldatud artiklis: “Et meie eellasi elus hoida, arendas emake loodus välja aju, mis meelitas neid pidevalt tegema kolme viga: ülehindama ohtusid, alahindama võimalus ning alahindama ohtudega toimetulekuks ja võimaluste elluviimiseks vajalikke ressursse.”
lk 25
Mis ka ei juhtuks, ära kaota kannatust või julgust, kuna näed vaid väikesi muutusi või tulemusi oma energia kulutamise eest. Hilisematel aastatel oled sa sama imestunud nende hiigelhüpete üle, mida teed näiliselt väikest või olematute jõupingitustega.
lk 141
Kui asjad lähevad valesti, on üksindus loomulik asi./…/ Naudi oma võitu, kui oled täiesti üksinda, teades, et seadsid eesmägi ja saavutasid selle. Võit, nagu ka valu ja kaotus, on täiesti isiklikud asjad.
lk 108