Tuleb välja, et me oleme lühiajalised hedonistid ja pikaajalised pühakud.
lk 205
Tuleb välja, et me oleme lühiajalised hedonistid ja pikaajalised pühakud.
lk 205
Ehk julgevad inimesed oma tõelist olemust näidata alles siis, kui on jõudnud vanaks saada. Võib-olla suudavad nad alles siis seda teha ja see muutub alles siis neile vastuvõetavaks, kuna sotsiaalsed piirangud kõrges vanuses lõdvenevad. Kui inimesed saavad olla nemad ise, hakkavad nad üksteisest järjest rohkem erineva, ja vanade inimeste puhu peab see kindlalt paika.
lk 218
Kõige ohtlikum otsuse tegemise eelarvamus, mis puudutab õnnelikkust, on tahtmise/meeldimise eelarvamus. /…/ Sa võid ehk näiteks koera lemmikloomaks väga tahta, aga tema omamine on hoopis teine lugu.
lk 126
Peaaegu kõik meie viletsad õnnevalikud sõltuvad ühestainsast psühholoogilisest faktist: me oleme valikute tegemisel tavaliselt teises seisundis, kui siis, kui me kogeme selle valiku tulemust.
lk 124
Hans Eysenck, üks intelligentsuse- ja isiksusetestimise pioneere, oli kuulus ütluse poolest, et ainsad kasulikud ajurünnakuseansid on need, millega kaasneb metsik kriitika.
lk 184
Loominguliste inimestega on see probleem, et neil on kalduvus armuda oma ideedesse. See on osaliselt sellepärast nii, et loovust kogetakse meeldiva ilmutusena, ja see, mis tundub hea, aetakse sageli segamini sellega, mis on hea.
lk 184
Loovuse esimene reegel on, et sa pead suutma riskida valesammudega, riskida vigade tegemisega, riskida avaliku kontrolli ja negatiivsete hinnangutega.
lk 184
Kui tahad motiveerida, vali häbi asemel süü.
lk 95
Igavus näitab tihti, et sa teed kesiseid valikuid või käitud uues olukorras kitsarinnaliselt (võib-olla oled sa vanameelne või liiga hinnanguline).
lk 73
Kui sa tunned, et see vaatleja seisab valust eraldi, siis talud ka valu paremini.
lk 53
Tänapäeval on industrialiseerimine viinud enneolematu mugavuse ja mõnuni. Elutempot uurinud psühholoog Robert Levine ja tema kolleegid selgitasid välja seose SKP ja elutempo vahel. Mõõtes, kui kiiresti inimese kõnnivad, kui kiiresti postitöötajad tegutsevad ja kui täpsed onavalikud kellad sai Levine hinnata ühiskonna suhtelist elutempot. /…/ Siit tuleb hoop: kiire elutempo on seotud ka madalama saavutus- ja rahasäästmismääraga. Mida mõnusam kõik on seda väiksema tõenäosusega tegelevad inimesed tüütu enese kontrolliga. Vaata vaid fustratsiooni näidet. Neis kohtades, kus asju tehakse kiiresti, peavad inimesed järjekorras või liikluses seismist peaaegu väljakannatamatuks. Teisti öeldes, mida mugavam on elu, seda väiksema tõenäosusega oled sa kannatlik võimalike probleemide korra.
lk 46
Psühholoogilise nähtuse puhul, mida tuntakse sechnsuct’ina, pole ebatavaline, et igatsus käestlastud võimaluse või täitmata eesmärgi järele võib innustada rikkalikku fantaasiat, milles kujutame end nendes eesmärkides edukatena.
lk 32
Kurbusel, fustratsioonil, kahtlusel, segadusel ja isegi süütundel on kõigil sarnane otstarve: need annavad sulle märku pidurid peale panna, endasse tõmbuda, et järele mõelda ning säilitada energiat ja tagavarasid. /…/ Terviklikel inimestel on võime läheneda eemärkidele paindlikult, jätkates panustamist nii kaua, kuni progress toimub vastuvõetavas tempos, ja vahetada vanad eesmärgid uute vastu, kui läbikukkumine on peaaegu kindel.
lk 31
Algorütmidele allutatud elus ei jää ruumi õnnelikele juhustele.
lk 182
Üks põhjus, miks me ennustame valesti oma õnnetunnet, on see, et me vaatame läbi sõrmede oma võimele taluda ebamugavust ja või lausa kohaneda sellega.
lk 21