Usun, et üks suuremaid elumõnusid on voodis jalad kõverasse tõmmata.
lk 234
Need, kes päeval pikutavad, on meie moraali tõstjad, lasteaiakasvatajad ja Aisopose valmide lugejad, kuna aga need, kes avameelselt koos minuga tunnistavad, et inimene peaks voodis lebamise kunsti teadlikult arendama, on ausad inimesed, kes eelistavad lugeda jutte, millel ei ole moraali, niisuguseid, nagu näiteks “Alice Imedemaal”.
lk 206
Las neil olla nende kosmeetika ja, kui neil veel jõudu üle jääb, nagu ütleks Konfutsius, las nad mängivad ka matemaatikaga.
lk 203
Rikaste naispatsientidega on nimelt see häda, et nad ei funktsioneeri bioloogiliselt, või siis on nende bioloogiline funktsioneerimine häbiväärselt madalal tasemel.
lk 195
Hiina vaatenurgast on kõige kultuursem targalt laisklev inimene. Sest askeldamise ja laisklemise vahal paistab olevat filosoofiline vastuolu. Need, kes on targad, ei rahmelda ringi, ja need, kes liiga palju rahmledavad ei saa olla targad. Kõige targem on niisiis see, kes oskab kõige elegantsemalt logeleda.
lk 177
Kõige rohkem hämmastab inimese juures ju tema suhtumine töösse ning töö hulk, mille ta enda kanda võtab või mille tsivilisatsioon on tema peale pannud. Kogu loodus laiskleb jõude, ainult inimene töötab oma elatise nimel.
Ta töötab, sest ta peab, sest koos tsivilisatsiooni protsessiga muutub elu uskumatult palju keerulisemaks, tekivad kohustused, vastutus, hirmud, keelud ja ambitsioonid, mis pole pärit loodusest, vaid inimühiskonnast.
lk 171
Kõige järjekindlam mõttekordus, mis meil iga paari tunni tagant järele jätmatult peast läbi käib on: “Millal süüa saab?”
lk 62
Võluvad oleme just oma ebaratsionaalsuses, püsimatuses, rumalustes, eksikäikudes ja pidupäevalõbustustes, eelarvamustes, kangekaelsuses ja hajameelsuses.
lk 75
Me ei saa kunagi endaga täiesti ausad olla. Me ei saa kunagi täielikult eraldada eneseanalüüsi omakasust. Küll aga saame proovida. Saame sundida end ennast analüüsima, esitama endale keerulisi küsimus ning hoidma isiksust kontrolli all.
lk 222
Madala staatuse armastamine on ülima usalduse akt. Tuleb aktsepteerida raskusi nende kogemise hetkel—madalseise, keerulisi rolle, milles olete. Kui nii toimite, on tasu enneolematu. Suure osa oma isiklikust võimust ammutame omaenese elu kõige raskematest hetkedest. Ja kui me pöördume oma madala staatuse vastu, kaotame selle hinnalise supervõime.
lk 130
Kui teil ei ole aga midagi kaotada— kui te lepite oma veidrustega ja pöörate need enda kasuks, siis muutute haavamatuks. Inimesed võivad ju küll teid kritiseerida, kuid teie parim kaitse on tunda ja armastada ennast, eeskätt oma nõrku külgi. Mida paremini suudame leppida kaartidega, mis on meile kätte jagatud, oma erilise isikuse ning kõigi selle juurde kuuluvate veidruste ja nõrkustega, seda lihtsam on meil see enda kasuks pöörata.
lk 117
…meie sisemine nõrkuse tunne või madal staatus toob kaasa võimu ebatõhusa ja kehva kasutamise.
lk 74