Olin lineaarne mõtleja, ja zeni järgi on lineaarne mõtlemine vaid soovmõtlemine, üks paljudest asjadest, mis meid õnnetuina hoiavad. Reaalsus on mittelineaarne, ülteb zen. Ei ole tulevikku ega minevikku. Kõik, mis on, on praegu.
lk 35
Olin lineaarne mõtleja, ja zeni järgi on lineaarne mõtlemine vaid soovmõtlemine, üks paljudest asjadest, mis meid õnnetuina hoiavad. Reaalsus on mittelineaarne, ülteb zen. Ei ole tulevikku ega minevikku. Kõik, mis on, on praegu.
lk 35
Ja siis jõudis mulle esmakordselt tõeliselt teadvusesse, et me ei meeldi mitte igaühele siin ilmas, mitte kõik ei akstepteeri meid, ja sageli heidetakse meid kõrvale hetkel, mil on eriti suur vajadus olla kaasatud.
lk 29
lk 21-22
Ega’s võõrastes elamistes ringituiskamine ei ole lihtne tegevus—sinna läheb ikka hulk närve ja energiat.
lk 34
aeg
vanaisa talu
oli kõige suurem kogu vallas
vanaisa suu
terves maakonnas
kuulu järgi kiitis ta
kõrtsis
kus mujal
tema hobused on kõige kiiremad
naine kõige ilusam
lärmaks ja lihtne mees
minu vanaisa
kogu liblikaid
eriskummalisi
kirevaid
eriilmelisi
võõrvõim
kogus vanaisasid
nende kodusid elutöid
unistusi
naine ja lapsed
tassisid vanaisa liblikaid
suurte klaaskappidega
ühest kitikusest teise
ulualusest räästa alla
ilukirjusust täis kapid
lärmakad ja rõõmsad
kitsa katuse all
pimedais esikuid
kõigepealt kadusid värvid
siis pudenesid liblikad tolmuks
lk 94—95
koputamisi
1
vanamutid koputavad
toidukauplustes arbuuse
väikesed vintsked ja vilunud vanamutid
eluaeg koputanud morsekoodidega
maleülesandeid ühest kongist teise
seintest peidikuid välja
otsinud konspiratiivkortereid
nagu siga trühvleid
nüüd koputavad selliseid rütme
jalg hakkab tatsuma
puus keerdub käima
elu tuleb näkku korraks tagasi
selvehallis on tantsupidu
lk 101
õnneliku lõpuga luuletus
kõigepealt oled sa laps
siis loll
uppunud hormoonidesse
ja komplekside keerisesse
siis hõivatud
siis oleks parem olla juba surnud
siis oledki
lk 55
lihtne vanamoodne laul
su ilu taevani ei söandaks kiita
pealtnäha oled lihtsast inimtõust
kui meelitused toorelt kokku liita
jääb vajaka nii mõistusest kui jõust
hulk sajandeid on armunud poeedid
täis kirjutanud pakse raamatuid
sääl märatsevad nende aruleegid
ja lisandub veel uusi saamatuid
näed eemalt välja üpris tavaline
ei torka tõesti silma teiste seast
vaid selles mõttes oled eriline
et silmis hing ja mõistus on sul peas
lk 46
Teha midagi teistmoodi, kasutada võimalust teha midagi sellist, mida keegi varem teinud pole, see on minu ainus võimalus asi toimima panna.
lk 187
Perspektiiviteooria (Kahneman, Tversky) väidab, et asi pole niivõrd selles, nagu ei salliks me määramatust, vaid pigem selles, et me kardame kaotada. Pole nii lihtne näha, kuidas olud meie elus võiksid järsku paremaks minna — kuid on lihtne näha, kuidas need võiksid kiiresti halveneda.
lk 174
Risk, mida inimesed kõige rohkem kartma kipuvad, ei ole rahaline kahjum või raisatud aeg. Pigem on see riskeerimine nende uhkuse, positsiooni ja prestiižiga: mida nende kaaslased küll mõtleksid, kui nad läbi kukuvad?
lk 163
Ometi peitub just probleemide teadvustamise ja lahendamise protsessis elu mõte. Probleemid on proovikivi, mis võimaldab eristada edu ja läbikukkumist. Probleemid nõuavad meilt julgust ja tarkust, või veel enamgi, nad tekitavad meis julgust ja tarkust.
lk 14