Mis sellest, kui katse nurjub—kogu elu on lõpuks nurjumine. Oluline on proovimisest rõõmu tunda.
F. Chichester
lk 11
Mis sellest, kui katse nurjub—kogu elu on lõpuks nurjumine. Oluline on proovimisest rõõmu tunda.
F. Chichester
lk 11
Eneseirooniline
olen lapsest saati.
Sisekõne krooniline
negatiivset laadi.
Mõtlesin, et otsiks õige
lahendust või rohtu—
omaette kodus kõige
õigega ei kohtu.
Käisin kuluaarides
ja telgi taga väljas,
kohvikuis ja baarides
ja vahel olin näljas.
Kirjutasin kirju pikki,
lühidaidki juppe,
püüdsin hoida kõrvu kikkis,
näha õigeid nuppe.
Leidsin kõhklusteta rohu,
aitas…silmapilgu.
Ebakindlus on kui nohu—
varsti jälle tilgub.
lk 35
Tihti päevad on nii napid…
Aitaks võlusilmaklapid—
laseks ainult näha seda,
milles soovid osaleda.
Ja kui elu nõuab, pärib,
justkui sinu aega närib,
ära endast välja mine—
ta ei ole näriline.
lk 14
Elu on ise
kõik kangelasjutud.
Tõusud ja mõõnad
ja rahud ja rutud.
Pöörase pöörded
ja arutud seosed.
Miniatuurid ja
kogutud teosed.
Ikka veel ootavad
tuhanded hinged
märki, mis julgustaks:
Edasi minge.
lk 77
Ysskord ütlesin isale karmilt et
“Agga pere ei ole firma!!”, see
Oli vast üks teravamaid asju
Mes ma ültse ütelund ole.
Paljutki on nüid muutunud,
mul on siuke tunne et olen
ise isaks kasvand, kuigi
mul last pole, põle teind jja
põle sündinud. A se tunne on.
Me oleme temaga
nigu inimene inimesega nüd-
minä ja mo isä. ütskord
küssis ta mult, et “poja kas mul
on iikka enda nägu peas?”
Se hakkas südame kuidagi,
lässin kodu ja vaatasin peeglisse
Jja küsissin kah
“poja kas mul ika on
oma nägu peas ? ” ja äkkist
ma ei mäletand enam neid
silmi-suud-nina
lk 42
Mõned luuletused on nagu luuletus, mõned nagu mustand; mis on mis, selle äratundmine nõuab harjutamist.
lk 43
Asendamatuid inimesi ei olevat, kuid asendamatuid raamatuid küll. Eriti need, mis enda kirjutatud. Kes teine need kirjutaks.
lk 43
Nii juhtub, et Lehte läheb korraks tuppa, kuni koogid pannil rahulikult küpsevad, kavatseb kaks rida edasi lugeda, aga loeb viis ja õhtusöök on brünett, mis brünett.
lk 42
Parim tööalane nõuanne, mida sulle anda saan, on selline: mine sinna, kus sind austatakse, mitte üksenes ei taluta.
lk 183
Lugemine pole Elsa lemmiktegevus; elu ei ole inimesele mäng või lõbu, maailm paneb peale tõelised kohustused, maailm nõuab vastutustunnet ja muuks ei jää ei jää aega.
lk 39