õnneliku lõpuga luuletus
kõigepealt oled sa laps
siis loll
uppunud hormoonidesse
ja komplekside keerisesse
siis hõivatud
siis oleks parem olla juba surnud
siis oledki
lk 55
õnneliku lõpuga luuletus
kõigepealt oled sa laps
siis loll
uppunud hormoonidesse
ja komplekside keerisesse
siis hõivatud
siis oleks parem olla juba surnud
siis oledki
lk 55
lihtne vanamoodne laul
su ilu taevani ei söandaks kiita
pealtnäha oled lihtsast inimtõust
kui meelitused toorelt kokku liita
jääb vajaka nii mõistusest kui jõust
hulk sajandeid on armunud poeedid
täis kirjutanud pakse raamatuid
sääl märatsevad nende aruleegid
ja lisandub veel uusi saamatuid
näed eemalt välja üpris tavaline
ei torka tõesti silma teiste seast
vaid selles mõttes oled eriline
et silmis hing ja mõistus on sul peas
lk 46
Teha midagi teistmoodi, kasutada võimalust teha midagi sellist, mida keegi varem teinud pole, see on minu ainus võimalus asi toimima panna.
lk 187
Perspektiiviteooria (Kahneman, Tversky) väidab, et asi pole niivõrd selles, nagu ei salliks me määramatust, vaid pigem selles, et me kardame kaotada. Pole nii lihtne näha, kuidas olud meie elus võiksid järsku paremaks minna — kuid on lihtne näha, kuidas need võiksid kiiresti halveneda.
lk 174
Risk, mida inimesed kõige rohkem kartma kipuvad, ei ole rahaline kahjum või raisatud aeg. Pigem on see riskeerimine nende uhkuse, positsiooni ja prestiižiga: mida nende kaaslased küll mõtleksid, kui nad läbi kukuvad?
lk 163
Ometi peitub just probleemide teadvustamise ja lahendamise protsessis elu mõte. Probleemid on proovikivi, mis võimaldab eristada edu ja läbikukkumist. Probleemid nõuavad meilt julgust ja tarkust, või veel enamgi, nad tekitavad meis julgust ja tarkust.
lk 14
Elu teeb raskeks asjaolu, et probleemidele vastu astumine ja nende lahendamine on valuline protsess. Probleemid, olenevalt nende iseloomust, tekitavad meis fustratsiooni, muret, kurbust, üksildust, süütunnet, kahetsust, viha, hirmu, ärevust, ahastust või lootusetust. Need on ebameeldivad tunded, tihti väga ebameeldivad, tihti sama valusad kui ükskõik milline füüsiline valu, vahel võrdväärsed isegi kõige hullema füüsilise valuga.
lk 13-14
Põhiline töövahend, mida me eluprobleemide lahendamiseks vajame on distsipliin. Ilma distsipliinita ei suuda me midagi lahendada.
lk 13
Põhjuseks on siin tõsiasi, et laisk osa “minast” on hoolimatu ja valelik ning püüab end alatul kombel meie eest maskeerida …
lk 286
Pole just eriti imekspandav, et me haigestume ja sureme; küll aga on tõesliselt imekspandav, et ei haigestu väga tihti ega sure väga ruttu.
lk 249
Ükskõik, mida me ka kellegi teise heaks ei tee, teeme seda põhjusel, et see rahuldab mõnda meie oma vajadustest.
lk 117
Armastus pole lihtsalt andmine, armastus on mõistlik andmine, ja ka mõistlik andmata jätmine. Samuti mõistlik kiitmine ja mõistlik kritiseerimine; mõistlik vaidlemine, võitlemine, uurimine, tõukamine ja tõmbamine lisaks hellitamisele.
lk 112