Kalsarikänni vol 1

Sisu, teine Soome eripära, on oma paremates avaldumisvormides sitkus ja järelandmatus. Aga sisu‘l on ka tume külg. Valesti kasutatuna põletab see oma kasutaja läbi, kui too on sinisilmselt uskunud eelkäivate põlvkondad liialdatud kangelaslugusid sellest, kuidas nad ehitasid ise endale majad, viimistlesid diplomitöid ja kasvatasid lapsi, samal ajal hunte eemale peletades ja Talvesõjas Punaarmee horde nottides.

lk 24–25

Autismi olemus vol 1

Juba Aristoteles on selle üle pead murdnud, et miks kõik väljapaistvad filosoofid, poliitikud, luuletajad ja kunstnikud on loomu poolest “melanhoolikud”. Paljud filosoofid ja psühholoogid on väitnud, et depressioon ja ärevus on igasuguse loomingulise protsessi lahutamatud ja hädavajalikud komponendid.

lk 145—146

Õnneprojekt vol 6

  • Inimesed ei märka su vigu nii väga, kui sa seda arvad.
  • Abi palumine on lubatud.
  • Tee head ning tunne end hästi.
  • Kõigi vastu tuleb kena olla.
  • Tee iga päev natuke ja suured asjad saavad aetud.
  • See, mida sa iga päev teed on olulisem kui see, mida sa aeg-ajalt teed.
  • Sa ei pea kõike hästi tegema.
  • Kui sa milleski ei ebaõnnestu, ei tee sa seda hingega.

lk 21-22

Ära mine valguse poole vol 4

aeg

vanaisa talu
oli kõige suurem kogu vallas
vanaisa suu
terves maakonnas
kuulu järgi kiitis ta
kõrtsis
kus mujal
tema hobused on kõige kiiremad
naine kõige ilusam
lärmaks ja lihtne mees
minu vanaisa

kogu liblikaid
eriskummalisi
kirevaid
eriilmelisi

võõrvõim
kogus vanaisasid
nende kodusid elutöid
unistusi

naine ja lapsed
tassisid vanaisa liblikaid
suurte klaaskappidega
ühest kitikusest teise
ulualusest räästa alla
ilukirjusust täis kapid
lärmakad ja rõõmsad
kitsa katuse all
pimedais esikuid

kõigepealt kadusid värvid
siis pudenesid liblikad tolmuks

lk 94—95

Ära mine valguse poole vol 3

koputamisi

1

vanamutid koputavad
toidukauplustes arbuuse
väikesed vintsked ja vilunud vanamutid
eluaeg koputanud morsekoodidega
maleülesandeid ühest kongist teise
seintest peidikuid välja
otsinud konspiratiivkortereid
nagu siga trühvleid
nüüd koputavad selliseid rütme
jalg hakkab tatsuma
puus keerdub käima
elu tuleb näkku korraks tagasi
selvehallis on tantsupidu

lk 101