Plaanide läbikukkumine, muide on väga normaalne, ehkki võib mõne kõrvus, kõlada halvasti.
lk 155
Plaanide läbikukkumine, muide on väga normaalne, ehkki võib mõne kõrvus, kõlada halvasti.
lk 155
Uitmõttega kaasaminek ja põhimõte “teen lihtsalt ära” säästab sind väga paljust planeerimisest, tühja kulutatud ajast, mille tulemuseks võivad olla ikka teadmatus ja läbikukkunud strateegiad
lk 155
Kas sinu tööl on hea põhjus olemasoluks?
David Graeber “Bullshit Jobs: A Theory”
lk 145
Alusta
a. sinu jaoks olulistest tööalastest eemärkidest,
b. oskustest, mida tahad rakendada, ja tulemustest, mida plaanid saavutada,
c.sulle sobiva keskkonna kirjeldusest.
lk 136
Nagu olen öelnud, on stabiilsus ja rutiinitaluvus olulised— me ei pea kogu aeg kuhugi püüdlema.
lk 88
Minu arust tasub siin endalt küsida: kas ma olen rahul saavutatud stabiilsuse, sõltuvuse ja halli massi kuulumisega? Kas ma olen rahul, kui tegelen aasta-aastalt ikka sama asjaga ja näen, kuidas maailm minust tasapisi möödub? Olen ma kindlustatud, kui asjaolud muutuvad? Kui jah, siis on kõik hästi.
lk 88
Karjääri on mõistlik planeerida selle tipus, kus sul on piisavalt ressursse. Kui meil on tööl kõik hästi, on meil rohkem eneseusku, meil on juurdepääs kontaktidele ja kindlam tunne seoses rahadega.
lk 36
… leida mõttemalle ja tegutsemisviise, mis aitaksid elu ja tööd mõtestada. Meil tuleb leida selliseid tegevusi, mis annaksid elule tähenduse, oleksid päriselt vajalikud, pakuksid põnevust ning looksid, mitte ei lõhuks. Tuleviku töö peaks olema kooskõlas meie endiga, teiste inimestega ja loodusega laiemalt.
lk 26
Ms on töö? Tavaliselt nähakse seda kui vastandit mängule. Mängu omakorda on defineeritud kui midagi, mida teeme tema enda pärast või naudingu saamiseks. Töö seevastu on tegevus, mis on tavapäraselt koormav, rutiine ja mida tehakse selleks, et saavutada midagi muud. Enamik töödest ei loo midagi uut ja on pigem millegi hoidmiseks ja ümber organiseerimiseks.
David Graeber “Bullshit Jobs: A Theory”
lk 25
Usun, et uus normaalsus võiks keskenduda hoopis rohkem paindlikkusele, töö tähenduslikkusele ja elurütmile.
lk 20
Inimesi kõnetavad erinevad asjad ning kõik sinu soovid ei pea ega saagi teiste silmi särama panna.
lk 21
…sageli ei ole tööotsijate, karjääri ristteel olijate (sh juhid ja tippeksperdid) mureks mitte persoonibrändi kujundamise nähtav pool, st turundus, vaid vähene eneseteadlikkus ja enesekindlus, oskamatus tulla toime raskete olukordadega ja luua keskkond, kus on võimalik ka puhata ja rõõmu tunda.
lk 18–19
Väga suur hulk igapäevategevusi ei ole absoluutselt seotud eesmärkidega, mida me päriselt oma elus teha tahame. See on selline igapäevane asjaajamine, et elu jookseks – näiteks poes käimine, kodu koristamine, laste toomine lasteaaiast jne. Nee on tegevused, mis peavad olema taustal tehtud, aga ei aita meid meie unistustele sammukesegi võrra lähemale.
lk 20