If you find yourself thinking excessively about what others want or constantly telling yourself you “should” do things, that’s a warning bell.
lk 202
If you find yourself thinking excessively about what others want or constantly telling yourself you “should” do things, that’s a warning bell.
lk 202
Inimese kõhutunne annab märku, mis on ohutu, elu alalhoidev või ähvardav, isegi kui me ei oska täpsemalt selgitada, miks me niimoodi tunneme.
lk 108
Teadmine, mida me tunneme, on esimene samm teadmise poole, miks me niimoodi tunneme.
lk 107
The headline is: we basically lie to ourselves—a lot. Being a catastrophic, mind reading or set in stone thinker means you are telling yourself wilder tall tales than any fib you’d ever try on a parent or friend.
lk 105
But failure really does have an upside. It’s not so much the failing, actually, but the recovery and learning that ca be really valuable.
lk 54
Nagu eelmises peatükis öeldud, on kõige tavalisem reaktsioon ebamugavustundele otsida üles inimesed, kes meile meeldivad ja kellest usume, et nad saavad meid aidata ning anda jõudu edasiminekuks. Võime rahuneda ka füüsilise tegevuse, näiteks jalgrattasõidu või jõusaalis käimise abil. /…/
Aga kui mitte keegi pole sulle kunagi armastava pilguga otsa vaadanud või sind nähes laialt naeratanud; kui keegi pole sulle appi tõtanud (vaid selle asemel öelnud: “lõpeta tönnimine või ma sulle näitan!”), siis tuleb sul avastada muid viise enda eest hoolt kandmiseks. Tõenäoliselt eksperimenteerid sa kõige—uimastid, alkohol, söömasööstud või enese lõikumine—mis pakub mingisugustki kergendust.
lk 99
… when you take action, especially when you do something even slightly risky, you not only use confidence, but you also end up creating more!
lk 23
… alates hingamisharjutustest (pranayama) ja leelutamisest kuni võitluskunstideni nagu qigong, või trummimise ja grupilaulu ning -tantsimisele. Need kõik toetuvad inimestevahelistele rütmidele, sisikonnaga tuntavale teadlikkusele ning hääle ja näoilmete kombinatsioonidele, mis aitavad tõsta inimesed võitle-või-põgene seisundist välja, korraldavad ümber nende ohutaju ning suurendavad nende võimet inimsuhteid edukalt hallata.
lk 97
Viimased asjad, mida kooli õppekavadest välja jätta, on koorilaul, kehaline kasvatus, vahetunnid ja kõik muu, mis hõlmab liikumist, mängu ning lustlikku kaasalöömist.
lk 97
Kassipojad, kutsikad, hamstrid ja kõrbehiired mängivad ja vallatlevad, ja kui väsivad, kogunevad kobarasse, nahk naha vastas magavaks kuhjaks. Seevastu maod ja sisalikud lamavad liikumatult oma puuri nurgas ega reageeri keskkonnale millegagi. Seda laadi liikumatuks muutmine, mida tekitab roomaja aju, iseloomustab paljusid krooniliselt traumeeritud inimesi, vastandina imetajate paanikale ja raevule, mis trauma üleelanud hiljem nii hirmunuks ja hirmutavaks muudab.
lk 93