Osakonnajuhid ei pea tegelema karjäärinõustamisega.
lk 110
Nad [juhid/osakonnajuhid] ei pea tagama töötajatele töökohti, milleks nood valmis pole ja milleks neil oskusi napib. Nad ei pea neile uusi ametiposte looma, et neid tehtud töö eest tänada. Ja kindlasti ei pea nad nende tõttu viivitama tähtsate personaliotsustega ning sellega firma arengut pidurdama.
lk 110
Kas meie aregut takistab see, et meil pole praegu selliseid töötajaid, nagu meil peaks olema?
lk 105
Mida on meil vaja, et olla selleks [mida soovid ellu viia] valmis, ning keda peaksime enda ridadesse lisama?
lk 107
… paindlik asjaajamine ja range distsipliin olid palju paremad meetodid [ettevõtte kasvatamiseks], kasvõi juba seetõttu, et võimaldasid kiiremat tegutsemist.
lk 28
Neid [häid meeskondi] saab luua andekate töötajatega, inimestega, kes on täiskasvanud, kes ihkavad kogu südamest raskusi ületada ning kellele antakse pidevalt selge sõnaga teada, milles need raskused seisnevad.
lk 24
Tahtsime, et inimesed ootaksid rõõmuga iga päev tööle tulemist ja mitte probleemidest hoolimata, vaid just nende tõttu.
lk 15
…20. sajandi jooksul välja kujunenud keerukas ja raskepärane inimeste juhtimise süsteem ei suuda lihtsalt toime tulla ülesannetega, millega ettevõtted 21. sajandil silmitsi seisavad.
lk 14
Kui see inimene astuks täna uksest sisse, siis kas võtaksid ta tööle samale positsioonile?
lk 10
Mis on kaks asja, mida ma tegevjuhina teen hästi, ja kaks, mida võiksin teha paremini?
lk 8
Kõige paremini jäävad meelde solvangud ja ülekohus—adrenaliin, mida organism eritab, et end potentsiaalsete ohtude eest kaitsta, aitavad neid hetki meie mällu söövitada. Isegi kui episoodi kontekst tuhmistub, jääb vastumeelsus neid põhjustanud inimese suhtes enamasti püsima.
lk 200