Kui tüdrukud on veel väikesed, on nad sageli täiuslikud ning rõõmustavad, kui kõik neile seda ütlevad. Nad on nii viisakad, nii armsad, nii abivalmid ja nii varaküpsed. Tüdrukud õpivad usaldama hinnanguid, mida inimesed neile annavad. “Issand, kõik on minu vastu nii kenad; kui nad mind kritiseerivad, siis peab see olema tõsi.”/…/
Poistega tõreletakse ja neid karistatakse pidevalt. Kui jälgisime koolitunde põhikoolis, nägime, et poisse kritiseeriti käitumise eest kaheksa korda rohkem kui tüdrukuid. Samuti nimetavad poisid üksteist pidevalt sigadeks ja idiootideks. Seetõttu kaotavad hinnangud oma jõust palju.
lk 96
