Liiga paljud inimesed elavad vaikses lootusetuses. Nad ärkavad teatava hirmu-, ärevus-,
või kurbustundega. Tööl tunnevad nad end alarakendatu, alahinnatu ja ülekoormatuna. Koju jõudes on nad vaimselt ja kehaliselt kurnatud, nii et neil on jaksu vaid laste kantseldamiseks ja söögi valmistamiseks, enne kui nad diivanile viskuvad ja mõne tunni telerit vahivad.
Siis ärkavad nad üles ja teevad seda kõike uuesti.
lk 66