Saladused on salakavalad pisikesed seemned. Sa võid neid peita, maha matta, võid neid maskeerida ja varjata. Aga seejärel, just siis, kui sa arvad, et sinu saladus on ära mädanenud ja põrmuks lagunenud, ärkab see uuesti ellu. See kasvatab endale juured ja varred, roomab läbi pori ja sõnniku, kasvab ja ronib ja murrab end pinnale, kõigile nägemiseks õitsema. See on siin õppetunniks. Tõde tuleb lõpuks alati päevavalgele.
lk 13
