mul aeg on minna
sa ära nuta
ma lähen sinna
kus aeg ei rutta
seal hingehaavad
paranevad
valud vaevad
ununevad
kuigi aeg siit viib mu näo
me vahel niit
mis eal ei kao
nii olen mõtteis
pilvedes
ja tulen tallates
vihmavees
mu salamärke
silmas pea
nii leiad elus
kõik mis hea
lk 70