Näiteks lugusid nendest, kes sünnitavad lapsi, ei peeta sama universaalseks kui lugusid meestest lahinguväljal. Ilmselt ei suuda sünnilood rääkida meile inimese rõõmust ja valust, kehavastasest vägivallast või sellest, mida me teeme nende heaks, keda armastame. Sünnilugusid peetakse praegusaegses kultuuris alati millekski “naiselikuks” arvatakse, et need ei kõneta neid, kes ei sünnita, ei ole sünnitanud ega tee, ka seda kunagi tulevikus. Nagu vagiinast väljumine ja valguse nägemine ei oleks kõige universaalsem kogemus maa peal.
lk 72
