Vaid sellepärast, et on olemas paigad, kust me kõik pärit oleme — tavaliselt sügavate juurtega paigad — ja mis teevad meist selle, kes me oleme. Ja me põlgame neid või kohtleme neid halvasti, kui julgeme. Enesepõlguse riskis pöörame me neile selja. Ometi me tunneme, et peame taas koju minema — ja võime taas koju minna. Ei, mitte kodu tagasi võitma. Vaid mälestusi heietama.
lk 17
