Enamik meist on osanikud võimsas kirjastusettevõttes. See on omamoodi põrandaalune trükikoda, mis tegeleb karikatuuride, tabavate ütluste, luuletuste, mõtteterade ja tuhandest sõnast kujundanud piltide ümbertrükkimisega.

Kui sinagi oled üks neist, kes selliseid asju otsib ja neid sageli töökoha paljundusmasinal paljundab, et neid töö juures teadetetahvlile või kodus külmkapile kinnitada, siis oled sa osake sellest Rahvatrükikojast.

Sa ei saa selle eest makstud.

Sa teed seda lihtsalt sellepärast, et see teema liigutas sind – pani sind mõtlema või naerma või nutma, nii et sa tahad seda ka teistele edasi anda.

Külmkapi külge läheb see sellepärast, et sa tahad seda jälle vaadata. Kuna see on väga tähtis, siis tahad sa, et see oleks su silma ees.

Iga autor, kelle teos on valitud Külmkapi auhinna vääriliseks, peaks end äärmiselt austatuna tundma. Isegi Nobeli auhinna võitmine ei aita autori sõnal argielu kööki ja külmkapi uksele sattuda.