Ma arvan, et suurim väljakutse täiskasvanuna—lisaks arvete maksmisele ja identiteedikriisile ja kliimakatastroofile ja vaimse tervise katsumustele ja patriarhaadile ja nii edasi—ongi endale tunnistada, et mu ju ja selles olevad teadmised on loodud pidevalt muutuma. Ehk siis kõik, mida ma kunagi olen õppinud, kogenud, mõelnud ja näinud, peabki mu maailma- ja enesekuvadit järjepidevalt timmima ja kui ma väidan, et nüüd on mul mingi asja kohta kõik selge, tuleb mul niikuinii umber—täpselt kaks päeva hiljem oma sõnu süüa.
lk 18
