Ja ometi on pangad tänapäeval kasvanud nii suureks, et suur osa nende tegevusest on lihtsalt jõukuse ümberpaigutamine või koguni selle hävitamine.
lk 147
Ja ometi on pangad tänapäeval kasvanud nii suureks, et suur osa nende tegevusest on lihtsalt jõukuse ümberpaigutamine või koguni selle hävitamine.
lk 147
Selle asemel, et jõukust luua, need ametid lihtsalt liigutavad selle mujale.
lk 147
Ja valus tõde on, et üha rohkem inimesi töötab ametikohtadel, ilma milleta me suurepäraselt hakkame saame. Kui nad äkitselt töötamast lakkaksid, ei muutuks maailm vaesemaks, koledamaks ega üldse mitte mingi mõttes halvemaks.
lk 147
Alles siis kui mehed teevad ära oma osa toiduvalmistamisest, koristamisest ja teistest kodustest töödest, saavad naised vabaks, et täielikult laiemas majanduses kaasa lüüa. Teisisõnu on naiste emantsipatsioon meeste teema.
lk 135
SKP mõeldi välja sügava kriisi ajal ja see pakkus vastuse suurtele probleemidele, millega pidi tegelema 1930ndatel aastatel. Kui me me tegeleme praeguste kriisidega—töötus, depressioon ja kliimamuutus—, peame otsima ka uusi arve.
lk 116
Nagu ütleb kirjanik Kevin Kelly: “Tootlikkus on robotitele. Inimesed saavutavad täiuslikkuse aega raisates, katsetades, mängides, luues ja uurides.”
lk 116
Arvude põhjal valitsemine on viimane õlekõrs riigile, mis ei tea enam, mida tahab, riigile, mil pole utoopilist visiooni.
lk 116
Tegelikult läheb Briti mõttekoja hinnangul iga reklaamiagendi teenitud nael maksma seitse naela stressi, ületarbmimise, saaste ja võla näol; see-eest iga nael, mis makstakse prügivedajale, loob tervist ja jätkusuutlikkust toetades 12 naela.
lk 115
Idee, et SKP kõlbab endiselt ühiskondliku heaolu mõõdikuks, on üks meie aja levinumaid müüte
lk 104
Me elame maailmas, kus paistab kehtivat reegel: mida olulisem on teie töö eluliselt (koristamine, põetamine, õpetamine), seda madalam on teie reiting SKP valguses.
lk 102
“SKP standardite järgi,” ütleb kirjanik Jonathan Row, ”on kõige halvemad Ameerika perekonnad need, mis tegelikult toimivad perekondadena: nad valmistavad ise toitu, käivad pärast lõunasööki jalutamas ja räägivad üksteisega, selle asemel et laps lihtsalt popkultuuri kätte lükata.”
lk 102
Noh, see on lihtne, ütlete te: sisemajanduse koguprodukt on kõigi kaupade ja teenuste kogusumma, mis toodetakse konkreetses riigis, seda korrigeeritakse vastavalt hooajast tingitud kõikumistele, inflatsioonile ja võib-olla ostujõule.
lk 99
Ta (G.Orwell) imestab ka selle üle “kuidas inimesed on veendunud, et neil on õigus epistlit lugeda ja sinu eest palvetada, niipea kui su sissetulekud teatud tasemest allapoole langevad”.
lk 92–93
Vaesuse tuum, ütleb ta (G. Orwell), seisneb sellest, et “see hävitab tuleviku”. Alles jääb hingitsemine siin ja praegu.
lk 92
Tänapäeval on mõte põhisissetulekust kõigile ameeriklastele sama mõeldamatu nagu minevikus olid “naiste valmisõigus ja võrdsed õigused rassivähemustele …”
lk 92