Tehnoloogiline progress võib ühiskonna kokkuvõttes jõukamaks muuta, aga pole ühtki majanduslikku seadust, mis ütleks, et sellest võidavad kõik.
lk 187
Tehnoloogiline progress võib ühiskonna kokkuvõttes jõukamaks muuta, aga pole ühtki majanduslikku seadust, mis ütleks, et sellest võidavad kõik.
lk 187
Alternatiiv on see, et mingi hetkel sel sajandil hülgame stigma, et elamiseks peab tööd tegema. Mida rikkamaks ühiskonnana muutume, seda ebaefektiivsemalt jaotab tööturg seda jõukust meie vahel. Kui tahame tehnoloogiast edaspidigi kasu saada, on tegelikult jäänud ainult üks võimalus ja selleks on ümberjaotamine. Ulatuslik ümberjaotamine.
Raha ümberjaotamine (põhisissetulek), aja ümberjaotamine (lühem töönädal), maksude ümberjaotamine (kapitali, mitte töö maksustamine) ja loomulikult robotite ümberjaotamine.
lk 186&nash;187
Meil on tänapäeval ikka veel raske ette kujutada tulevikuühiskonda, kus tasustatud töö ei ole meie eksistentsi ülim eesmärk ja lõppsiht.
lk 186
Wilde’i sõnul teadsid vanad kreeklased ebameeldivat tõde: tsivilisatsiooni eeltingimus on orjus.
lk 183
Isegi Maailma Majandusfoorum, ettevõtjate, poliitikaanide ja poptähtede klikk, on kirjeldanud, üha suurenevat ebavõrdsust kõige suurema ohuna, millega meie maailmamajandus silmitsi seisab.
lk 174
… mida väiksemaks maailm muutub, seda vähem on võitjaid.
lk 172
Võimalik, et me elame individualismi ajastul, aga meie ühiskonnad ei ole kunagi üksteisest rohkem sõltunud.
lk 172
Lõppude lõpuks ei otsusta turg ega tehnoloogia, millel on tõeline väärtus, otsustab ühiskond.
lk 162
Selges keeles: kõrgemad maksud paneksid suurema hulga inimesi tegema kasulikku tööd.
lk 206
Võib-olla loob paks rahakott sarnase valeteadvuse: veendumuse, et sa toodad midagi tohutult väärtuslikku, kuna sa teenid nii palju.
lk 158
Kokkuvõte on see, et jõukust on võimalik kuhugi koondada, aga see ei tähendada, et see seal ka loodi.
lk 153
Teisisõnu: tõsiasi, et miski on keeruline, ei muuda seda automaatselt väärtuslikuks.
lk 152
ingit väärtust loomata raha teenida ei ole sugugi lihtne. See nõuab annet, ambitsiooni ja ajusid.
lk 152
Nimetagem seda progressi paradoksiks: mida rikkamaks ja targemaks me Küllusemaal saame, seda kasutumad me oleme.
lk 149
Selles majanduslik progress seisnebki. Kui farmid ja tehased muutusid efekiivsemks, jäi nende osa majanduses väiksemaks. Ja mida produktiivsemaks põllumajandus ja tootmine muutusid, seda vähematele inimestele seal tööd pakutakse.
lk 149