Õnn pole midagi, mida saad kinni püüda. See on midagi, mida pead lubama.
lk 212
Õnn pole midagi, mida saad kinni püüda. See on midagi, mida pead lubama.
lk 212
Ebamugavus ei ürita sind karistada! See proovib sulle vaid näidata, kus oled võimeline enamaks, väärid paremat ja suudad muutuda või oled mõeldud suuremtakes asjadeks, kui sul praegu on. Pea igal puhul annab see sulle lihtsalt teada, et sinu jaoks on kuskil midagi enamat, ja suunab sind seda otsima
lk 211
Tee plaan, sest plaanid lahendavad probleeme.
lk 203
Kahjuks on õnn tujukas.
lk 196
Emotsioonid on ajutised, käitumismustrid püsivad. Vastutad alati selle eest, kuidas ostusad käituda.
lk 193
Mida minu kõige tugevam mina täna teeks?
lk 170
Kuid me ei tunne inimest, kes peame olema, et oma elus edasi liikuda.
lk 170
Lõpeta mediteerimine, et end rahulikuna tunda; hakka mediteerima, et lihtsalt tunda.
lk 150
Meie keelekasutus annab palju viheid, kus emotsiooni füüsiline reaktsioon avaldub. Hirmu tunneme tihti kõhus (mõtle keeravast kõhust või kõhutundest) ja südamevalu rinnus (sealt tuleb kogu see murtud südame teema), stressi või ärevust õlgades (mõtle maailma raskusele oma õlgadel) ja suheteprobleeme kaelas (mõtle väljendile “ta on paras nuhtlus kaelas”).
lk 149
Ilma katkestusteta ja lünkadeta pole kasvu.
lk 140
Leiad oma koha sellisena nagu oled ja võtad selle, mis on sinu oma, mitte selle, mis kuulub mingile kujuteldavale versioonile sinust. Mitte selle, mis maailm arvab, et väärid. Sina, siin, praegu.
lk 140
Tõde psüühika kohta on selline: kõik, mis on uus, isegi, kui see on hea, tundub ebamugav, kuni see saab tuttavaks.
lk 109
Uued muutused põhjustavad kohanemisšoki.
lk 206
Läbimurded on need, mis sünnivad pärast tundide-, päevade- ja aastatepikkust tuima monotoonset tööd.
lk 104
See [alateadvus] õpetab meile, et kui läbime oma elus tervenemise või muutumise teekonda, peame laskma oma kehal kohaneda uue normaalsustundega. See on põhjus, miks iga muutus, ükskõik kui hea, on ebamugav, kuni ka see saab omaseks. See on ka põhjus, miks võime enesehävituslikesse harjumustesse ja nõiaringisesse kinni jääda.
lk 103