Mis on see, mille ma ise tegemata olen jätnud ja mille tegemata jätmises ma nüüd teda süüdistan?
lk 65
Mis on see, mille ma ise tegemata olen jätnud ja mille tegemata jätmises ma nüüd teda süüdistan?
lk 65
Inimene, kes vastutab oma elu eest, ei süüdista ennast.
lk 63
Vastutamine tähendab, et te ei süüdista kunagi kedagi teist selles, missugune te olete, mida teete, omate või tunnete.
lk 61
On äärmiselt heidutav jõuda arusaamisele, et olete iseenda suurim vaenlane.
lk 61
Pange tähele neid olukordi, kus te väldite vastutust.
lk 48
Ainus viis tunda end kindlamalt on minna ja teha asi ära.
lk 35
Kuni inimene muutub ja areneb, ei kao ka hirm.
lk 32
Öelge JAH elule! Lööge kaasa! Liikuge! Tegutsege! Kirjutage! Lugege! Pange ennast kirja! Võtke seisukoht! Või tehke ükskõik mida, mis teie ette satub. Laske ennast protsessist haarata!
lk 230
Sageli kui meie eneseusk lööb kõikuma ja me mõtleme, et me ei õpi oma jõupingutustest midagi, toimuvad meis tegelikult muutused. Me saame neist teada palju hiljem.
lk 226
Suurimaks kariks elus on kannatamatus.
lk 206
Jah-ütlemine pole üksnes vastumürk igapäevastele pettumustele äraütlemistele ja kaotatud võimalustele (gripp, lekkiv katus, liiklusummik, rutiin, nurjunud kohtumine jne), vaid imerelv, mis aitab meil hakkama saada meie kõige sügavamate ja tumedamate hirmudega.
lk 164
On mitmeid vihjeid, mis annavad märku korrigeerimise vajadusest. Kaks kõige selgemat märki on segadus ja rahulolematus. Paradoks seisneb selles, et neid peetakse negatiivseteks, mitte positiivseteks. Tean, et sellega on raske nõustuda, kuid segadus teie elus on õnnistus, kuna see annab teile märku et olete mingis mõttes kursist kõrvale kaldunud ning peate leidma tagasitee oma selgelt seatud sihile.
lk 137
Lubage endale segadust otsinguprotsessis.
lk 132
…turvalisus ei seisne asjade omamises, vaid asjadega hakkamasaamises.
lk 128
Ärge unustage, et kõigi meie hirmude algpõhjus on usu puudumise iseendasse.
lk 126