Kurb olla tähendab mõelda kogu aeg iseendast.
lk 254
Kurb olla tähendab mõelda kogu aeg iseendast.
lk 254
Keegi ei saa olla muu kui ta ise. Lõdvestu! Rahune! Suur Olemine vajab sind just sellisena nagu oled.
lk 255
Kui inimesed pole üksteisega rahul ja tülitsevad, siis nende hinged kaugenevad üksteisest. Selle kauguse ületamiseks peavad nad karjuma, et neid kuulda oleks. Mida suurem tüli, seda kõvemini karjutakse. Ja vastupidi, kui inimesed on armunud, siis nad ei karju, vaid räägivad väga vaikselt. Sest nende hinged on hästi lähestikku. Ja kui armastus on veel tugevam, siis nad ei räägi, vaid ainult sosistavad. Ja kui armastsus on hästi suur, siis pole vaja isegi sosistada. Nad mõistavad teineteist sõnadeta.
lk 312
Targalt Lie-Zilt küsiti:”Mida teha, kui ees on põhjatu kuristik, külgedel kõrguvad ligipääsmatud kaljud ja seljataga on vaenlase sõjavägi?”
“Kuidas, mida teha? Mine, kuhu oled minemas,” vastas Lie-Zi.
lk 313
Ära kunagi hoia midagi eriliste hetkede jaoks. Iga päev, mil sa elad, ongi eriline hetk.
lk 294
Nii ei jää alatiseks.
lk 307
Ole sõbralik ja lahke kõigi inimeste vastu, mõtteis aga käi oma teed.
lk 318
Raskes töös karastub keha ja liigutused omandavad vilumuse. Samal ajal tugevneb su tahe ning sinusse asub tarkus ja rahu. Sest tarkus sünnib kannatlikkusest, rahu omakorda tarkusest. Rahu on aluseks kiretusele, kiretus aga võimaldab tulla toime iga ülesandega, ilma et sind segaks kiindumus või vastumeelsus.
lk 187
Kui ma nüüd juhtun liiklusummikus passima või ei jõua bussi peale või pöördun koduukselt tagasi telefoni vastu võtma … kõigi nende ärritavate pisiasjade juhtudes mõtlen nüüd ja alati, et see on just see koht, kus ma pean sel hetkel Jumala või Saatuse tahtel pean olema. Järgmine kord, kui hommik tundub algavat halvasti, kui lapsed riietuvad liialt aeglaselt, kui ma ei leia autovõtmeid, kui ma seisan iga valgusfoori taga, siis ei lähe ma endast välja ja jään rahulikuks. Sest ma tean, et just praegu keegi hoolitseb mu eest ja hoiab mind.
lk 23