Kõik me anname üksteisele nõu, see on isegi igaühe kohus.
lk 177
Tavalisel neljakümneaastasel naisel, kes isegi teatritükkides sai vaid teiste paaripanija, koomilise teenija või meestevalus vanapiiga rolli.
lk 64
Et ta ei ole varsti enam midagi muud kui alasti lihav naine, kelle kaelas aastad ripuvad kurvalt nagu mingid jäätmekotid, kelle käsivarsi tselluliit muhklikuks teeb, kelle reied kasvatavad enda ümber müüri ja kaugenevad teineteisest aasta-aastalt.
lk 62