Ja ära karda surma, sest surm ei ole ainult lahkumise kibedus. See on ka vabanemise rõõm.
lk 32
Ja ära karda surma, sest surm ei ole ainult lahkumise kibedus. See on ka vabanemise rõõm.
lk 32
Inimene on loodud põrmust. Ning saab kord põrmuks. Kuid keha, mis talle elamise ajaks antud, on kaunis. Sa pead teda võimalikult hästi tundma õppima, Arsenije.
lk 30
Ta pidas meeles Arsenius Suure öeldut: olen palju kordi kahetsenud sõnu, mida mu suu on lausunud, kuid vaikimist ei ole ma kunagi pidanud kahetsema.
lk 10