Pole vähimatki tähtsust, kuhu iganes ma lähen — see, kuhu ma videviku kaudu pääsen, on kõikjal. Ja kõikjal jõuan ma lõpuks sinna.
lk 80
Kõik mõtted: Kütioru tillukesed asjad
Kütioru tillukesed asjad vol 3
…, ja kes õppis teoloogiat. Ja samal ajal oli külas mu sõbratar Anneli, kes on tigude uurija ehk siis malakoloog. No ja siis õhtul metsapüstkojas, kui me tuld tegime ja lugusid rääkisime, arutasime, et vaat siis, teoloog on see malaka viibutaja meie ühiskonnas ja ometegi ei ole tema malakoloog, ja tigude uurija on malakoloog, kuigi võiks ju olla teoloog. Sõnad. No need sõnad.
lk 59
Kütioru tillukesed asjad vol 2
naine, 34-aastane
väsinud unistamast, otsib
üht maja, kõik on juba
olnud, mööbel ootab
võõras aidas oma aega või
lõplikku unustust;
mees on võõras, muld
vaid oma, istutab taimi
sinnaja tänna; valvama peab, et
keegi kogemata kombel
maha ei niidaks
lk 33
Kütioru tillukesed asjad vol 1
Igalühel on oma maailm ja maailma kese, omad värvid ja lõhnad ja valgused ja soojused; ja mitte keegi meist ei pääse iial päriselt teise omasse; ükskõik kelle teise omasse, ei teise inimese omasse, ammugi mitte taime või looma või soojuse või niiskuse või kivi omasse. Ikka see üksildus keset lõpmatut osadust.
lk 16
