“See on matemaatiline võrrand. Kui sa kooliajal kuulud friikide hulka, kuna loed liiga palju, räägid liiga vähe, kuulad vale muusikat, oled taimetoitlane,” ta osutas minule, “või tegeled balletiga,” ta osutas Jannile, “kuulud sa hiljem, päris elus, lahedate tüüpide hulka. Ja kui sind koolis peetakse lahedaks, siis oled sa hiljemalt kahekümneviiesena igav väikekodanlane, kellega keegi ei taha läbi käia.”
lk 76–77
