Ükskõik milline vahend on eelistatum kui jumalast unustatud tunne, et sa ei lähe kellelegi korda.
lk 130
Ükskõik milline vahend on eelistatum kui jumalast unustatud tunne, et sa ei lähe kellelegi korda.
lk 130
Turvaliselt kiindunud lapsed õpivad, mis neile head enesetunnet tekitab; nad avastavad, mis paneb neid (ja teisi) end halvasti tundma, ning omandavad arusaama oma toimejõust: et nende teod võivad muuta seda, kuidas nad end tunnevad ja kuidas teised meile reageerivad.
lk 127–128
Üles kasvades õpime me järk-järgult enda eest hoolt kanda, nii kehaliselt kui ka emotsionaalselt, kuid esimesed õppetunnid enda eest hoolitsemises saame me sellest, kuidas meie eest hoolitsetakse. Eneseregulatsiooni kunsti õppimine sõltub suurel määral sellest, kui harmooniline on meie varane vastastikune kontakt oma hooldajatega.
lk 125
Hirmunud olemine tähendab, et inimene elab kehas, mis on alatasa valveseisundis.
lk 113
Eneseregulatsioon sõltub oma kehaga sõbralikes suhetest olemisest.
lk 109
Inimese kõhutunne annab märku, mis on ohutu, elu alalhoidev või ähvardav, isegi kui me ei oska täpsemalt selgitada, miks me niimoodi tunneme.
lk 108
Teadmine, mida me tunneme, on esimene samm teadmise poole, miks me niimoodi tunneme.
lk 107
Sa ei saa teha, mida tahad, kuni sa tead, mida teed.
lk 103
Nagu eelmises peatükis öeldud, on kõige tavalisem reaktsioon ebamugavustundele otsida üles inimesed, kes meile meeldivad ja kellest usume, et nad saavad meid aidata ning anda jõudu edasiminekuks. Võime rahuneda ka füüsilise tegevuse, näiteks jalgrattasõidu või jõusaalis käimise abil. /…/
Aga kui mitte keegi pole sulle kunagi armastava pilguga otsa vaadanud või sind nähes laialt naeratanud; kui keegi pole sulle appi tõtanud (vaid selle asemel öelnud: “lõpeta tönnimine või ma sulle näitan!”), siis tuleb sul avastada muid viise enda eest hoolt kandmiseks. Tõenäoliselt eksperimenteerid sa kõige—uimastid, alkohol, söömasööstud või enese lõikumine—mis pakub mingisugustki kergendust.
lk 99
… alates hingamisharjutustest (pranayama) ja leelutamisest kuni võitluskunstideni nagu qigong, või trummimise ja grupilaulu ning -tantsimisele. Need kõik toetuvad inimestevahelistele rütmidele, sisikonnaga tuntavale teadlikkusele ning hääle ja näoilmete kombinatsioonidele, mis aitavad tõsta inimesed võitle-või-põgene seisundist välja, korraldavad ümber nende ohutaju ning suurendavad nende võimet inimsuhteid edukalt hallata.
lk 97
Viimased asjad, mida kooli õppekavadest välja jätta, on koorilaul, kehaline kasvatus, vahetunnid ja kõik muu, mis hõlmab liikumist, mängu ning lustlikku kaasalöömist.
lk 97
Kassipojad, kutsikad, hamstrid ja kõrbehiired mängivad ja vallatlevad, ja kui väsivad, kogunevad kobarasse, nahk naha vastas magavaks kuhjaks. Seevastu maod ja sisalikud lamavad liikumatult oma puuri nurgas ega reageeri keskkonnale millegagi. Seda laadi liikumatuks muutmine, mida tekitab roomaja aju, iseloomustab paljusid krooniliselt traumeeritud inimesi, vastandina imetajate paanikale ja raevule, mis trauma üleelanud hiljem nii hirmunuks ja hirmutavaks muudab.
lk 93
Kahe viimase kümnendi jooksul on hakatud laialdaselt omaks võtma, et kui täiskasvanud või lapsed on liiga närvilised või sulguvad teistelt inimolenditelt tröösti leidmise asemel endasse, võivad abiks olla suhted teiste imetajatega.
lk 90
Inimesel pole vaja traumat läbi elada, et tunda end võhivõõrastega peol viibides imelikult ja koguni paanitseda—kuid trauma võib muuta kogu maailma tulnukate kokkutulekuks.
lk 90
Selleks, et meie füsioloogia maha rahuneks, terveneks ja kasvaks, vajame sisemist turvatunnet.
lk 90