Mida ma tahan selle asja puhul reaalsuseks muuta?
lk 210
Mida ma tahan selle asja puhul reaalsuseks muuta?
lk 210
Ja seepärast on loogiliselt võttes kõige suuremad laisklejad kes? Just, need kõige loomingulisemad, tundlikumad ja intelligentsemad inimesed! Nad on nii tundlikud, et loovad mõttes õudusunenägusid, mis kõike võib juhtuda, kui nad ei ole täiuslikult kõigeks valmistunud. Nad lähevad hetkega endast välja ja loobuvad!
lk 201
Soovitan sul kasutada pead asjade üle mõtlemiseks, mitte asjadest mõtlemiseks.
lk 195
Olen avastanud, et iga asi, mis istub ainult “psüühilises lühimälus”, haarab vähem või rohkem tähelepanu, kui ta väärib. Kõikide asjade kogumise põhjus ei ole mitte selles, et iga asi on võrdselt tähtis. Põhjus on selles, et iga asi ei ole võrdselt tähtis. Pea sees olevad ja kokku kogumata lõpetamata asjad aga võtavad endale võrdse osa stressist ja tähelepanust.
lk 194
Praeguses hetkes elamine on maagiline kogemus.
lk 171
Milline käitumisviis õõnestaks minu tööd ja kuidas ma saaks seda vältida?
lk 68
Üks suurepärane viis oma põhimõtete üle mõelda on lõpetada järgmine lause: “Ma annaks teistele täielikult vabad käed seda teha, kui nad …”
lk 67
Niipea kui paned millelegi külge sildi “peaks”, “oleks vaja” või “tuleks”, saab sellest lõpetamata asi. Otsused, mida sa peaks tegema selle kohta, kas sa teed või ei tee midagi, on iseenesest juba lõpetamata asjad. Sinna hulka kuuluvad kõik need “ma kavatsen” laused, mil sa oled otsustanud midagi teha, aga ei ole veel selles osas midagi alustanud. Ja kindlasti kuuluvad sinna kõik need ootel olevad ja pooleli jäänud asjad ja kõik muu, mille puhul sa oled teinud absoluutselt kõik peale nende lõpetamise.
lk 36
Kui miski sul mõttes mõlgub, on põhjuseks väga tihti see, et sa tahad, et see oleks teisiti kui praegu, ja ometi:
Sa ei ole täpsustanud, milline peaks olema tulemus;
Sa ei ole otsustanud, mis võiks olla järgmine samm;
Sa ei ole lisanud oma usaldusväärsesse süsteemi meeldetuletusi vajalike tulemuste ja tegevuste kohta.
lk 27
“Mis on tulemused, mida ma sellest tööst ootan?” on … võtmetähtsusega küsimus, mis muudab teadmistöötajad produktiivseks. Ja see on küsimus, mis nõuab riskantseid otsuseid. Tavaliselt pole õigeid vastuseid, on vaid valikud. Tulemuslikkuse saavutamiseks on vaja tulemused selgelt paika panna.
Peter Drucker
lk 26–27
Sa oled ilmselt sõlminud endaga märksa rohkem lepinguid, kui endale teadvustad, ent kõiki neid lepinguid jälgib mingi alateadlik osa sinust. Need lepingud ongi “lõpetamata ülesanded” ehk “lahtised otsad”, mida mina määratlen kui asju, mis tõmbavad su tähelepanu sinna, kuhu see sellisel moel ei kuulu. Lahtised otsad võivad olla koguni eriti suured ülesanded, nagu “Päästa maailm näljahädast”, või väheke tagasihoidlikumad, nagu “Palka uus assistent”, või imepisikesed ülesanded, nagu “Hangi uus pliiatsiteritaja”.
lk 24
…kõige suuremat stressi tekitav inimestes see, kui nad ei saa hakkama kohustustega, mille nad on iseendale võtnud või seadnud.
lk 24
Elu takistab tähelepanu puudumine, olgu see siis akende puhastamisel või suurteose kirjutamisel.
Nadia Boulanger
lk 22
Meie uues teadmistöö kultuuris on olnud puudu üks kindel asi: süsteem, kus oleks selged käitumisviisid ja vahendid ning mis töötaks efektiivselt sellel töötasandil, kus tööd ka tegelikult tehakse.
lk 22
Teisest küljest peame looma töökeskkondi ja oskusi, mis aitavad enim pühendunud inimestel vältida stressi tõttu läbipõlemist. Me vajame positiivseid tööstiili standardeid, mis meelitaks ja hoiaks parimaid päid.
lk 12