Seksi peategelane on NAUDING, mitte peenis.
lk 87
Seksi peategelane on NAUDING, mitte peenis.
lk 87
“Eelmäng” on halb sõna—kliitori ja ülejäänud keha nauding võiks olla kogu seksi vältel keskmes, mitte ainult enne seda, kui midagi kuskile siseneb.
lk 83
Inimene, kes paneb sind tundma, et su keha peaks olema teistsugune, et olla atraktiivne või seksikas, pole veel (seksuaal)suhtluseks valmis ning ei ole sinu aega ega tähelepanu välja teeninud.
lk 81
Teeme ühe kiire vahepala: pane telefonil taimer minutiks tiksuma ja täida KOGU see aeg iseenda kiitmisega. Valju häälega, kui su keha lubab. KOGU MINUT. Ei mingi pausi, ei mingit pikalt mõtlemist! Minut aega enda KIITMIST, nii nagu torust tuleb.
Mis sind iseenda kiitmise puhul üllatas?
Kas mõnda kiitust oli kuidagi piinki või veider valjut sõnastada?
lk 73
Seksuaalkasvatus ei alga tegudest, vaid sõnadest ja inimlikust vastastikusest austusest.
lk 65
Oled sa kunagi tundnud, et sul on kellegagi koos liiga turvaline, toetatud, hoitud tunne? Et ta on liiga valmis su mure kuulama ja sind lohutama? Et temaga koos olemine teeb sind liiga rahulikuks ja rõõmsaks? Ja et see kõik muudab sind seetõttu ülbeks, isekaks, keeruliseks ja ebameeldivaks?
lk 55
Lumi on nii tohutult veider asi—keemiline ime, mis tekitab meis nostalgiat ja elevust.
lk 50
Taevast on sadanud alla KÜLMUNUD VETT. See on ühtaegu külm ja veidralt soe, matab vaikusesse ja krabisel valjult, seda tuleb juurde, see on kohev ja kõva, sellega ei pea midagi tegema, et see oleks veel põnevam või kihvtim.
lk 50
Aga eesmärk polegi ju, et KÕIK inimesed mõtleksid ühtmoodi, vaid et igal inimesel oleks turvaline tänaval kõndida, oma keha ja ajuga seotud muredele abi otsida ning kamaluga lihtlabast elurõõmu tunda. That’s it, laias laastus.
lk 22
Igasuguste (kuitahes tahtmatult) pisendavate kommentaaride puhul on sul enam-vähem kaks varianti: kas läheneda empaatiliselt ja vestlust edasi kanda või lüüa vestlus lull. Mõlemad on okeid variandid …
lk 20
Ma arvan, et suurim väljakutse täiskasvanuna—lisaks arvete maksmisele ja identiteedikriisile ja kliimakatastroofile ja vaimse tervise katsumustele ja patriarhaadile ja nii edasi—ongi endale tunnistada, et mu ju ja selles olevad teadmised on loodud pidevalt muutuma. Ehk siis kõik, mida ma kunagi olen õppinud, kogenud, mõelnud ja näinud, peabki mu maailma- ja enesekuvadit järjepidevalt timmima ja kui ma väidan, et nüüd on mul mingi asja kohta kõik selge, tuleb mul niikuinii umber—täpselt kaks päeva hiljem oma sõnu süüa.
lk 18