Me oleme sattunud elama mustade kastide maailma: teler, arvuti, mobiiltelefon, mikrolaineahi, külmkapp. Rõhuv enamik inimesi ei tea neist seadmetest muud, kui et kust midagi sisse pista ja ja kust välja võtta. Mis nende sees toimub, pole meie asi. Sama lugu on toiduga, mida sööme. Me üha kaugeneme paigast, kust toit pärineb, inimestest, kes selle kasvatas, aga ka aastaaegadest, millal see valmis.
lk 176
Kui inimene läheb elama teisele maale, siis õpib ta külge uued kombed, uue keele ja riietumisstiili. Külge hakkavad isegi uutmoodi suhted vanemate ja laste vahel. Kuid viimane asi, mis muutub, on toitumisharjumused, mis omandatakse väga varases nooruses. Aksent võib emeakeelsesse kõnesse sisse tulla, Tuhala nõiakaev võib meelest minna, kuid igatsus musta leiva ja Tallinna kilude järele jääb.
lk 166
Me võime järada kapsast ja õuna nii palju, kui jaksame ja peale juua liitrite kaupa oliiviõli ning punaveini, siiski ei tee see tervist paremaks, kui jätkame ennast ja üksteist hävitava elulaadiga. Kui võtame töö ja konfliktid koju kaasa, siis ei aita meid isegi ausa kaubanduse granaatõunamahl ega orgaanilise põllumajanduse viljaidud. Tõepoolest, me oleme ju see, mida sööme. Kui sööme närve, siis olemegi närvilised.
lk 104
Küpsetamisel-keetmisel kehtib sama reegel, mis söömisel: mitmekesisus. Kasutada mitte ainult ühest, vaid erinevatest materjalidest valmistatud nõusid.
lk 94
Meie köögis kujutavad tervisele kõige suuremat ohtu elekter, terav nuga ja kuum koogivorm või pliidiraud. Pluss ühekülgne menüü. Need lühendavad eluiga tunduvalt enam, kui teflon või alumiinium või mistahes muu ühend seda teha suudab.
lk 94
Helid, mis looduses meid ja meiesuguseid on ümbritsenud, moodustavad kokku sümfoonia, millele on antud ilus nimi – roosa müra. See on selline juhuslik müra, milles ei ole esindatud kõik sagedused võrdselt, vaid mis sisaldab enam madalama sagedusega osiseid.
lk 15
On jäänud üks imeline söök, mida võib kätega süüa. Viljad ja juurikad. Õun maitseb just seepärast, et saame võtta selle kätte, imetleda värvidemängu, nautida lõhna, tunda koore siledust või karedust ja siis hambad sisse lüüa ning ning kuulda muusikat. /…/ Porgand, kapsas ja kaalikas annavad meile teada, et ehk pole veel kõik kadunud nutitelefonide, e-mailide ja suhtlusvõrgustike kraanikaussi.
lk 14
Filosoofid on köögist enamasti kõrvale hiilinud, mis tõestab veel kord, et neid ei saa eriti isukalt lugeda.
lk 9
This site runs on the required+ Foundation Theme. Based on the awesome Foundation Framework by the humble folks at ZURB.
