See ütleb, et iga inimene, kes ruumist läbi läheb, jätab sinna enese teadmata midagi ja võtab midagi ära. (Locard’i vahetusprintsiip)
lk 54
Kõik mõtted: Robet Fulghum
Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias vol 8
Ma arvan, et kusagil inimmõistuse pööningul on alati peidus imestus ja aukartus ja rõõm ja selle vallandamiseks ei ole kuigi palju vaja.
lk 42
Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias vol 7
Lumi on Jumala viis öelda inimestele, et nad kiiruse maha võtaksid ja puhkaksid ja üheks päevaks voodisse jääksid.
lk 37
Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias vol 6
Miks on see nii, et armastust ja elu tuleb nii sageli sellise valu ja pinge ja segadusega edasi kanda?
lk 22
Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias vol 5
Vaid sellepärast, et on olemas paigad, kust me kõik pärit oleme — tavaliselt sügavate juurtega paigad — ja mis teevad meist selle, kes me oleme. Ja me põlgame neid või kohtleme neid halvasti, kui julgeme. Enesepõlguse riskis pöörame me neile selja. Ometi me tunneme, et peame taas koju minema — ja võime taas koju minna. Ei, mitte kodu tagasi võitma. Vaid mälestusi heietama.
lk 17
Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias vol 4
Samuti on lohutav teadmine, et ikka veel on võimalik mingil väga vanal ja väga lihtsalt viisil ühest kohast teise minna.
lk 14
Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias vol 3
Asi on lihtsalt selles, et inimkäe ja -mõtlemise imed muudavad mind sentimentaalseks. Ja mul on hea meel, kui ma leian tõendusi, et elektrooniliste vidinate võlumaailmas on neil ikka veel oma koht olemas.
lk 14
Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias vol 2
Ja siiski on tõsi, ükskõik kui vana sa ka oled – kui sa lähed välja maailma, siis hoia kellegi käest kinni ja hoidu ta ligidale.
lk 7
Kõik, mis ma tegelikult teadma pean, omandasin ma lasteaias vol 1
Enamik meist on osanikud võimsas kirjastusettevõttes. See on omamoodi põrandaalune trükikoda, mis tegeleb karikatuuride, tabavate ütluste, luuletuste, mõtteterade ja tuhandest sõnast kujundanud piltide ümbertrükkimisega.
Kui sinagi oled üks neist, kes selliseid asju otsib ja neid sageli töökoha paljundusmasinal paljundab, et neid töö juures teadetetahvlile või kodus külmkapile kinnitada, siis oled sa osake sellest Rahvatrükikojast.
Sa ei saa selle eest makstud.
Sa teed seda lihtsalt sellepärast, et see teema liigutas sind – pani sind mõtlema või naerma või nutma, nii et sa tahad seda ka teistele edasi anda.
Külmkapi külge läheb see sellepärast, et sa tahad seda jälle vaadata. Kuna see on väga tähtis, siis tahad sa, et see oleks su silma ees.
Iga autor, kelle teos on valitud Külmkapi auhinna vääriliseks, peaks end äärmiselt austatuna tundma. Isegi Nobeli auhinna võitmine ei aita autori sõnal argielu kööki ja külmkapi uksele sattuda.
lk 3
