Süütunne on kasulik, kuna see hoiab meid ühenduses oma parema minaga. Tunned end halvasti, kuna tegid midagi, mida poleks pidanud tegema, või jätsid tegemata midagi, mida oleksid pidanud tegema.
lk 90
Süütunne on kasulik, kuna see hoiab meid ühenduses oma parema minaga. Tunned end halvasti, kuna tegid midagi, mida poleks pidanud tegema, või jätsid tegemata midagi, mida oleksid pidanud tegema.
lk 90
Miks me arvame, et kellegi häbistamine muudab nende käitumist või on parimaks viisiks olukorda lahendada? Kumbki pole ju tõsi.
lk 89
Ürita mitte seada piire sellele, milleks arvad end võimeline olevat. Ja ära anna alla, ära jää väikeseks või lepi vähemaga vaid seetõttu, et sa pole kindel, kas üldse väljakule kuulud. Kõik on omal moel andekad.
lk 88
…leidlik eluviis.
lk 86
Mõnikord võib kasvamine tähendada ka millestki lahtilaskmist, mitte millegi saamist. Näiteks lõpetad suhte või lähed ära praeguselt töökohalt või otsustad, et ei jahi enam ametikõrgendust.
lk 80
See [isiklik areng] pole vaid arenemine, vaid ühtlasi muutume avaramaks, läheme sügavamale, laiendame oma piire. Kasvame välja, mitte vaid suureks.
lk 79
Kui oled hirmust ajendatud inimene, siis tundub kõik tööna.
lk 77
Hirmukultuuris elamine ei avalda kõigile sama mõju, sest juhtuv sõltub mitte ainult inimese iseloomust, vaid ka kasvatusest ja omaksvõetud uskumustest ja käitumisviisidest.
lk 75
Mõtteviis, et võitmine peab olema tõsine asi, mis toitub ainult hirmust, on endiselt külgetõmbav ja valitsev narratiiv paljude jaoks.
lk 73
Sporti võib pidada selleks kanaarilinnuks kaevanduskäigus, mis annab esimesena märku sellest, et laiemas kultuuris ja ühiskonnas on midagi mäda.
lk 71
Mis juhtuks siis, kui tuleksid tööle iseendana? Kas sa oleksid siis vähem peidus, rohkem nähtaval? Kas endaks jäämine tundub hirmutav?
lk 69
Midagi kaunist läheb kaduma, kui üritad kontrollida inimeste individuaalsust, muuta kõiki ja kõike nii kultuuriliselt kui iseloomu poolest samadele normidele vastavaks.
lk 69
Ühetaolisuse nõudmine vaesestab.
lk 69
Inimesed võivad väita, et narrimine on naljana mõeldud, eriti, kui seda tehakse naeratusega ja õlale patsutades, kuid tegelikult otsitakse alati ohvrit.
lk 65–66
Mida rohkem on su elukeskkond hirmust täidetud, seda rohkem reageerid elule negatiivselt.
lk 63