Võime oma ilmalikustamisest palju rääkida, kuid me ei saagi teada, kui oluliseks muutub inimesele püha ruum, kui neid ruume enam ei ole. See on ruum, kus ei pea rääkima, ei pea kuulama, ei pea midagi.
lk 91
Võime oma ilmalikustamisest palju rääkida, kuid me ei saagi teada, kui oluliseks muutub inimesele püha ruum, kui neid ruume enam ei ole. See on ruum, kus ei pea rääkima, ei pea kuulama, ei pea midagi.
lk 91
Tähtis pole mitte religioon või konfessioonide erinevused, vaid see, et inimesel on võimalik minna paika, kus “maailm lõugab teiselpool seda ust”.
lk 91
… sest ainult noorena saab olla sedavõrd dogmaatiline, kuid ma ei hakka ütlema, et need mõlemad lähevad mööda, nii dogmaatilisus kui noorus.
lk 77
Kui inimene loobub toiduorjusest, siis on ta ilmeselt kõigist muudest orjustest juba prii.
lk 67
Miski pole talumatum kui vabadus, kui ta sul käes on.
lk 16
Inimene on alati otsinud vaikset kohta.
lk 8