eil on meeletult suur jõud oma kogukonnas elu lihtsamaks teha ja selleks ei ole ilmtingimata raha vaja. Piisab sellest, kui viime end alustuseks kurssi sellega, millest on puudu, märkame neid puudujääke, otsime infot, kuidas neid puudujääke leevendada, ja siis panustame sellesse. Iisi-piisi!
lk 359
Võtad vastu otsuse, et ei naerata enam ebamugavuse taustal ühegi seksistliku nalja peale, vaid ütled: “Palun selgita mulle, kuidas see naljaks on.”
lk 359
Väga pisikesed ja näilised ebaolulised sammud võivad osutuda äärmiselt elumuutvaks.
lk 348
Sinu keha isetu ülesanne on aidata sul iga päev oma tegevusi teha ja ta pole sinult kordagi palunud, et sa end tema pärast aastate kaupa materdaksid, halvasti tunneksid, väntsutaksid, vihkaksid.
lk 310
See mees maksaks end ogaraks, kui peaks päriselt palkama lapsehoidja, koristaja, koka, sekstöötaja, logistiku ja seda kõike haldava isikliku assistendi, et ta saaks tööl käies palgalõhet suurendada ja -kõrgendust püüda.
lk 301
Ja apppppi, kui nihkes on töökultuur kohtades, kus tööandja tunneb, et ta on helde jumal, kes pakub töötajale võimaluse teha tööd, selmet sõnastada asi enda jaoks reaalsusega kooskõlastatult: töötaja aitab ettevõttel kasumit teenida ja eesmärke täita, osutades talle oma teenust.
lk 288
Selleks, et laps EI areneks, peaksime ikka vaeva nägema, ja selleks, et olla lapse jaoks turvaline täiskasvanu, on vaja ootamatult vähe.
lk 270
Minu tagasihoidlik arvamus: sest vanemlusega seostatakse suuri , ülevaid tundeid, millesarnaseid ei ole võimalik muudmoodi kogeda; vanemaks olemist kirjeldab kompromissitu hellus, armastus, tung hoolitseda, anda, pakkuda—ja see kõik võibki vabalt nii olla. Küll aga ei räägita vanemlusega tihti käsikäes käivast leinast eelnenud aja suhtes, ootustest, millal ometi saaks lõpuks taas “iseendaks”, väsimusest ja sellest tulenevast lühikesest süütenööristik rollikonfliktidest, süütundest … Ehk kõigest, mis tahab selle lõputu armastusega koos ühte tuppa mahtuda.
lk 264
Me kõik käime maailma ja endaga ümber nii, nagu parajasti suudame, oskame ja saame.
lk 255
100% inimestest, kes seda teksti praegu loevad, saavad seda teha ainult tänu feministlikule liikumisele. Mitte ükski eluks ja heaoluks vajalik inimõigus, mis meie jaoks praeguses ühiskonnas elementaarne on, pole saanud alguse sellest, et üheülbaline võimuformaat selleks vaba voli andis—selle on välja võidelnud feministid ehk mitmekesisusega arvestamist nõudvad grupid,
lk 231
Vähemalt 80% kliitoriga inimestest vajavad orgasmi saamiseks kliitori stimulatsiooni, aga nagu öeldud, siis ühiskonnas leviv (hetero)seksuaalne stsenaarium näeb ette, et see kuulub ainult paariminutilise “eelmängu” alla (kui sedagi), ülejäänud osa “tavalisest seksist” keskendub tundlikule peenisepeale.
lk 212
Igasugune “süütuse” moraalne ülistamine, hunnik absurdseid müüte tupe väljavenimise kohta ning võrdlused naiste ja elutute objektide vahel (“igaüks valiks ju uue auto, mitte kasutatud käula”) süvendavad tegija-hoora vastuolu. Ja süvendavad uskumust, et mehe ülesanne on oma peenist pidevalt kõikvõimalikesse aukudesse toppida ning naise ülesanne proovida seda kelmikalt takistada.
lk 20
Eeldus, et mistahes kvaliteediga suhe on hierarhias kõrgemal kui kihvtid sõprussuhted ja rahulolev aeg iseendaga, on puhas ühiskondlik narratiiv.
lk enne 208t
This site runs on the required+ Foundation Theme. Based on the awesome Foundation Framework by the humble folks at ZURB.
