… kui pead end ise üleval ega tüüta teisi, siis võid vabalt teha oma eluga, mida ainult tahad.
lk 67
… kui pead end ise üleval ega tüüta teisi, siis võid vabalt teha oma eluga, mida ainult tahad.
lk 67
Otsustasin, et pean looma piisavalt avara siseelu, et hirm ja loovus saaksid rahulikult koos eksisteerida, sest oli näha, et need jäävad nagunii alatiseks kokku.
lk 21
Veel taipasin, et minu hirmud on tüütud sellepärast, et need on täpselt samasugused nagu kõigi teiste hirmud. Jõudsin järeldusele, et kõigi hirmulaulul on täpipealt needsamad üheülbalised sõnad: “JÄTA, JÄTA, JÄTA, JÄTA!”
lk 17
Ei, loovale elule viidates pean ma silmas midagi palju laiahaardelisemat. Ma räägin elust, mida ajendab pigem uudishimu kui hirm.
lk 11
Kõiki muutusi näib põhjustavat lootusetus ja hädavajadus.
lk 448
Olen tähele pannud, et on kaks asja, mis alati koos esinevad: ülipühalikud mõtted ja väga madal käitumine.
lk 308
Millest ei pääse, see tuleb välja kannatada.
lk 296
Kui on elu, on ka lootust.
lk 188